reede, 13. jaanuar 2017

Happiness depends on your attitude towards life

31. detsembril 2016, Kokomo Downtownis pool tundi enne südaööd, kui DJ mängis YMCA-d, tantsisid kõik käsi tähtede järgi liigutades ja valjusti lauldes kaasa. "Mingi imelik oled vä, ma küll siin kätega vehkima ei hakka, äkki nad on lihtsalt purjus või midagi.." Aga õigem küsimus on, et miks mitte? "YMCA" liigutusi kõik teavad, lahe on ju kaasa naerda ja tantsida, aeg läheb kiiremini ja hakkab soojem kah! Sellele järgnes veel mitmeid häid vanu ja kõigile tuttavaid laule ja oligi aeg viimaseid sekundeid lugeda, vaadata kuidas suur valguskera/pall alla lastakse ja "2017" tuli põlema läheb. Ja muidugi ilutulestik ka! ✨🌟✨

Isegi kui vahel ikka veel tundub imelik, et iga pisemgi asi ajab neid valjusti naerma või pisar tuleb silma nii kergelt, siis mulle meeldib see, et siin inimesed on elavad. Nad elavad. Isegi kui mu sees on hetkel korraga sadu emotsioone, paistab väljast ikkagi eestlase kivinägu. :D Aga ma hakkan seda järjest rohkem kaotama ja mul on selle üle hea meel. Ma ka elan. :)

Teist semestrit on juba poolteist nädalat olnud ja koolirütm on jälle sees. Kõige nõmedam on vara ärkamine, aga koolis olla mulle meeldib. Ma olen jätkuvalt iga päev elevil oma tundide pärast ja reaalselt iga hommik on tunne "Jess, täna on jälle TV production," või "Oh, kas me hakkame kooriga uut laulu õppima?" (Vahemärkus: kooritunnis me laulame mõnikord soojenduseks "Lion sleeps tonight (Wimoweh)" ja see on niii lahe!) Aga muidu on mul enamus tunnid samad ja mingeid suuri muudatusi pole.

Ainuke uus tund on mul psühholoogia. See on huvitav ja ma päris täpselt veel ei tea, millest kõigest me seal rääkima hakkame, aga tundub, et palju arutlemist ja läbi tegevuste õppimist. (Õpikut me seal ei kasuta.) Eile näiteks oli meil ülesandeks koostada vähemalt 30 punktist koosnev "Life list" ehk nimekiri, mida tahan elu jooksul saavutada; suuremad ja väiksemad eesmärgid; kohad, mida külastada; asjad, mida teha/näha jne. Endalegi üllatuseks sain täitsa asjaliku listi kokku ja eks ma üritan neid asju siis vaikselt realiseerida ka. :D

Reedel oli Book Club'i kokkusaamine (jajah - nohikute kokkutulek), aga see oli põhimõtteliselt nagu filmiõhtu. Kõik olid lugenud "The Outsiders" (ma lugesin ka, väga hea raamat on) ja siis kogunesime peale kooli inga õpsi klassi ja veits rääkisime sellest ja arutlesime omavahel, üritasime leida autori varjatud vihjeid ja tagamõtteid, ning lihtsalt võrdlesime sealset situatsiooni näiteks meie koolis toimuvaga. Ja siis vaatasime kõik koos filmi ja sõime pitsat. Seal olid hästi lahedad inimesed koos, mõnus õhkkond ja naerda sai palju - hea viis oma reede õhtu veetmiseks. :) 


Ma väga loodan, et mu praegune (üleüldine) mõtteviis kestab ka siis, kui olen tagasi Eestis. Ma tunnen, et mu elu on minu kätes ja ma saan selle elada nii keeruliseks või nii imeliseks, kui ma tahan. Ma ei saa kontrollida kõike, mis juhtub või mu teele satub, aga on minu teha, kuidas ma sellele reageerin ja sellesse suhtun.
"If you don't like something, change it. If you can't change it, change your attitude."
- Maya Angelou

Elisa, mina, Kathy ja tema pojanaine
Peale vaheaega esimeses TV Production tunnis pidime plastiliinist midagi vaheajaga seotut voolima ja siis sellest loo rääkima, (ma tegin raamatu, kuna talvevaheaeg on lugemiseks loodud) aga pärast jäi aega üle ja üritasin midagi. :D
Minu selle aasta esimene lumememm! Lumi ei jäänud kokku, ei saanud suuremat teha.. :(
Kirjutasin bioloogia klassis laua peale teibiribadega oma nime ja iga päev lisas keegi (pole aimugi kes või mis klassist) midagi omalt poolt juurde. Need on ikka veel alles seal. :D
Bioloogias istutasime maisi ja kui taimed kasvama hakkavad, siis uurime, mis sorti on ja kust geenid ja omadused pärit on - katse nimi on "Whose your daddy?" (bio õps on nii lahe!)
Viis kuidas veeta matemaatika tundi, kui õpetaja puudub ja asendusõpetaja laseb teha, mis tahame.