🎀 Sünnipäev ja lihavõtted 🎀

Peale puhkusereisi võtsime veidi hoogu maha - teine vaheaja nädal oli puhkamiseks. Püsisime Kokomos, midagi erilist ei teinud, aga väga mõnus oli. Ilmad on nüüd kogu aeg üsna soojad, ikka üle 20 kraadi, sain õues olla ja nautida. Nädalavahetus aga oli jälle tegemist täis.

Laupäeval, mu sünnipäeval, pidime Indianapolisesse sõitma, aga enne seda ütles Lisa, et teeme veel ühe peatuse. Ma arvasin, et okei, ju tal vaja kuskilt läbi käia vms, aga siis viis mind hoopis maniküüri ja pediküüri! Väga armas üllatus! :) 

Indianapolises läksime kunstimuuseumi parki jalutama. Seal olid õues ka igasugused kunsti-asjad ja ma tahtsin näha suurt luukere kujutist. Kes teab, siis "Süü on tähtedel" ("The Fault in Our Stars") film on tehtud John Greeni samanimelise romaani järgi ja John Green on Indianapolisest pärit. Film muidu pole täielikult Indianas filmitud, aga üks stseen on filmitud samas pargis, täpselt samas kohas, kus mina käisin. Ma teadsin, et see koht Indys on ja tahtsin selle kindlasti ära näha, nüüd on käidud! 

Peale seda läksime Hard Rock Cafe'sse sööma ja see on ikka megavinge koht! Hästi mõnusa atmosfääriga ja ilus. Kohati nagu muuseum ka - seinad olid täis pilte rokkstaaridest ja -legendidest, koos mõnede nende isiklike esemete või autogrammiga pildiga. Näiteks seal oli Prince kinnas, Elvis Presley särk, John Lennoni, Alice Cooperi ja Elton Johni jakid, Michael Jacksoni kirjutatud laulusõnad (enda käekirjas oli kirjutanud paberi peale ja see oli ära raamitud) ja veel palju tuntud nimesid ja nende asju. Lahedaid kitarre oli ka seina peal omajagu.

Peale söömist käisime natuke šoppamas ja läksimegi koju. Väga tore päev oli, piisavalt tegus, aga samas rahulik. Ilm oli ka super, mitte ülisoe, aga väga päikseline. 

Järgmise päeva hommikul käisime kirikus, pühapäev ju, ja peale seda läksime Custer'ite juurde (Jimi vanemad) ja seal oli ühine sünnipäevapidamine. Gustaf'il oli sünnipäev aprilli alguses ja Laurenil oli nädal peale mind. Nemad pidasid oma peres õigel ajal, aga "vanaema" juures pidasime ühiselt ja kuna minu oma oli keskel, siis sobis see aeg. Jällegi mõnus päev. Õhtul pidin aga jälle koolikoti valmis sättima - vaheaeg sai läbi.. (Ehk siis algasid jälle igahommikused võitlused iseendaga, et voodist välja saada.)

Esimene koolipäev peale pikka vaheaega oli niii imelik. Selline tunne nagu oleks esimene september, ainult, et kõik ei olnud uus, lihtsalt nagu oleks läinud samasse kooli, aga alustanud uut aastat. Üks õpetaja isegi mainis seda, et tal ka esimese koolipäeva tunne. Natuke veider oli, aga samas kõik oli samamoodi ja üsna pea olin jälle kooliellu sisse elanud. Tore oli jälle kõiki inimesi näha ja nende puhkusemuljeid kuulda. Kevadvaheaeg on siin väga levinud puhkuse aeg, kõik käisid kuskil ookeani ääres peesitamas. :D

Nädalavahetusel olid ülestõusmispühad ja kuna see on kristlaste jaoks oluline püha ning kirikusse oli oodata ka neid inimesi, kes iganädalaselt ei käi, siis kirik otsustas pidada rohkem teenistusi. Meie, kui iganädalased käijad, olime vabatahtlikena laupäevasel teenistusel abiks. Lihtsalt seisime ukse peal, tervitasime inimesi ja juhatasime nad õiges suunas edasi. 

Pühapäeval käsime jälle Custer'ite juures, seekord lihavõtte-lõunal, ja peale seda tulid Jayma ja ta sõbranna meie juurde (kuna Jaymal oli järgmine päev Kokomos hambaarst). Käisime hiljem Jayma isa pere juurest läbi (Mike ei ole ta bioloogiline isa) ja seal saime osa võtta tüüpilisest munajahist. Muru peal oli laiali üle 100 lihavõttemuna ja märguande peale jooksid kõik oma korve täitma. Munadeks olid värvilised plastmassist munad, mis käisid keskelt lahti, ja igaühes oli sees väike šokolaad või nätsukomm vms. Seal oli palju väikseid lapsi ja nad olid sellest kõigest eriti vaimustuses. Meil, suurematel, oli ka lõbus!

🌺 🌺 🌺

Vahepeal lööb välja ka minu keskmine nimi "Keeruline" ja sebisin ennast showkoori. Jagasin õpetajaga oma vaimustust ja ütlesin, et mulle nii meeldiks showkooris olla. Selle peale ta ütles, et tal pole mingit probleemi mu vastu võtmisega (tavaliselt aasta alguses on nö ettelaulmine, kuna showkoorid on võistluskoorid ja kui muidu muusikatunde saab igaüks valida, siis sinna päris kõik ei saa) ja et nad pole veel kevadkontserdi laulude õppimist alustanudki. Tüdrukute showkoor on neljanda tunni ajal, minul on kolmas-neljas tund TV Production, aga kuna see on kaks tundi, siis poleks probleem, kui ma mõnikord neljanda tunni ajal kohal pole ja kooriklassi jooksen. Ma koolist ei ole mitte kordagi puudunud, nii et puudumiste arvuga mul probleeme pole. Teoorias ma vist ei tohiks kahes tunnis korraga olla, aga see mind ei takista. :D

Eks vaatab, kuidas see täpselt toimima hakkab, aga ma olen jälle omas elemendis - siin, seal ja igal pool. :D Kõike saab ja küll ma jõuan! :) Täna laulsime oma kooriga "Bridge under troubled water" (koori versioon) ja see kõlab nii hästi, viiehäälne ja võimas. Õpetaja mõtles seda tegelikult sega-showkoor Karisma lauluks, aga ta plaanib meid neile lisada. Ma igatahes täiega naudin koori ja teisi tunde ka! Tunnen ennast koolis (ja muidu ka) väga hästi!

Kolmapäeval said 11. ja 12. klassi õpilased külastada Indiana University of Kokomo'd (IUK). Ma olin koos Eli ja Celeste'ga ja meil oli täiega tore päev. Meile tehti ülikoolilinnakus tuur, saime seal õppivatelt õpilastelt küsimusi küsida, mängisime ühismänge ja sõime lõunat. Tasuta pitsa, T-särk ja pastakas - tasus minna küll! :D

Meil on harjumuseks saanud reedeõhtuti filmi vaadata ja hiljuti rentisime "Hidden Figures". (Eesti keelde tõlgitakse filmide pealkirjad alati mingi imeliku loogika järgi, sel puhul "Avastamata arvud".) Mulle väga meeldis, superhästi tehtud, mõjuvõimas sõnum, nauditav ja ei olnud väga raske, aga siiski mõtlemapanev. Minu arvates veel olulisemaks muudab selle filmi teadmine, et see on päris inimeste ja päris lugude järgi tehtud. Muljetavaldav film - soovitan vaadata!

Nüüd on juba täitsa kevad (kuigi noh, 27 soojakraadi on Eesti mõistes pigem täitsa suvi) ja juba tunnen, kuidas aeg käest libiseb, 8 kuud on silmapilgutusega mööda läinud.. Üritan sellest ajast viimast võtta ja täiega nautida! :)

Korvpalliplats tegelt, seal oleks päris huvitav mängida, eks?

"Kollaste pinkide seeria"

Lisaga ka pilti

Ma igal pildil täpselt sama näoga :D

"Funky Bones"

Ülemised pildid on filmikaadrid ja alumine on see sama koht ülaltvaates

Tüüpiline Starbucks'i pilt :D
Kohv mulle ei maitse, aga see rohelise tee frappuchino oli vaatamata rohelisele värvile päris hea

Hard Rock Cafe

Lambid peegeldasid kõikide klaaside pealt tagasi, aga natuke on aru saada, mis interjöör seal on

Elvis Presley pluus

John Lennoni jakk

Grandma Custer'i juures

Mina, Lauren, Vin ja Gustaf

Mu koduke

"Fotosein on olulisem kui meie jalad"

Kirikus

Saime sildid kaela

Peale teenistust sai mini-muffineid :)

Siit on näha ainult väga väike osa kirku saalist

Nii nunnud notsud

No on ju armsad!?

Grupp, kellega IUK külastuspäeval käisime

Tuuril

Inimbingo :D Oleme seda Salme koolis ka päris mitu korda teinud :)

Eli ja Celeste 💕

Kõndisin koolist koju, vaatasin, oi, võilill, teeks pilti!

Nüüd mul on telefonis miljon (või natuke rohkem) samasugust pilti võilillest ja ma ei suuda valida, milliseid alles jätta.

Ei julge ühtegi ära ka kustutada, sest äkki see on just "see õige"..

Ausalt, ei puhunud ise! Tuul tuli..

Kevadvaheaeg 2017

Mul on olnud ülimalt emotsionaalsed viimased paar nädalat! (Vahetusaastal olles on emotsioonidega üleüldse keerulised lood.) Hea, et sellest kõigest nüüd juba natuke aega möödas on, suudan adekvaatseid lauseid moodustada. Koolis oli veits crazy, aga mõnus kohe-on-kevadvaheaeg-meeleolu ja siis tuligi see ebareaalsena näiv puhkusereis ja üleüldse kõik on nii super! Aga kõigest järgemööda.. ;)

IASB (Indiana Association of School Broadcasters ehk Indiana osariigi koolide ringhäälinguorganisatsioonide ühing) korraldab igal kevadel konverentsi keskkooli Raadio ja Televisiooni Produktsiooni (meedia-) klasside õpilastele ja me käisime ka. Kohapeal oli hästi palju erinevaid töötubasid/loenguid ja igaüks sai valida kaks tükki. Esimene, kuhu KATV grupiga läksime, oli põhiliselt uudistesaate (või mingi muu otsesaate) produtsendi tööst. Läbiviijaks oli WTHR kanali Eyewitness News, õhtul 23-se uudistesaate peaprodutsent (üle-riigilisel NBC telekanalil on igas osariigis nö tütarkanal, kus on kohaliku aja järgi mõned saadete kellaajad muudetud ajavööndite erinevuse tõttu ja uudised on kohalikud, nende stuudio on Indianapolises ja WTHR on see nö NBC Indiana tütarkanal). Palju möla, aga põhimõtteliselt tema reaalselt produtseerib seda uudistesaadet, mis ma telekast õhtuti aeg-ajalt vaatan ja väga huvitav oli kuulata, mis ta oma tööst rääkis. 

Teine töötuba oli pealkirjaga "The Most Fun You'll Have on TV" ja seda viis läbi üks lahe naine, kes monteeris selle sama telekanali ja uudistesaate reklaamklippe ja treilereid (näiteks nagu TV3-s see klipp, kus nad nö oma kanalit promovad, nende värviliste mullikeste ja pallikeste ja suure number kolmega), aga ta on töötanud ka teistel ametialadel ja ta näitas meile erinevaid videosid ja rääkis lahedaid lugusid ja üleüldse oli selline särtsakas karakter.

Peale seda oli auhinnatseremoonia, kus autasustati videokonkursi võitjaid (konkurss oli varem sel aastal) ja meie kooli üks õpilane sai animatsiooni kategoorias 2. koha, woohooo! :D Kokkuvõttes oli väga lahe päev veelgi lahedama seltskonnaga ja mul on nii hea meel, et mulle selline erakordne võimalus avanes!

Viimasel koolinädalal me ei pidanud KATV saadet tegema, kuna järgmine esmaspäev pole ju kooli, et seda näidata. Saime nädala "vabaks" ja õpetaja pakkus, et harjutaks stuudio-produktsiooni. Vot see on vinge! Tegime oma jutusaate ja proovisime päriselt lindistada. Jagasime rollid ära - saatejuht, külaline, kaameramehed, helimees, produtsent, ma ei mäleta rohkem. :D Produtsendil oli see mikrofoniga kõrvaklapikomplekt, et stuudios olevate kaamerameestega suhelda ja kõik nagu päris. Järgmine päev vahetasime rolle ja proovisime mängusaadet teha, õpetajal olid ette valmistatud küsimused, saatejuht küsis ja kaks mängijat omavahel võistlesid. See läks juba ladusamalt, saime enamvähem aru, kuidas asjad sujuvalt toimima saada jne. Nii raske on kogu seda protsessi seletada, aga oluline on see, et see oli niiiisuperhüpermegavinge ja mulle kõik see ikka hullult meeldib ja ise seal puldi taga istudes oli selline 'päris' tunne, nagu võiks saadet teha küll!  

Veerandi viimasel päeval toimus koolis rahvusvaheline festival. Keelte (Hispaania keel põhiliselt, ma ei teagi, mis veel) klasside õpilased olid valinud endale riigid ja ette valmistanud plakati vms selle riigi kohta. Saalis oli igaühel laud ja sinna sai panna lisaks plakatile ka suveniire, raamatuid, sellele riigile omast sööki - mida iganes keegi oli kodust kaasa võtnud või ette valmistanud. Mõned olid oma valitud riigile omastes riietes ja esinesid mingi rahvatantsu/-lauluga jne. Täiega lahe! Me KATV-ga muidugi filmisime kogu seda värki ja nii lahe, kuidas saime nautida oma "uudistetiimi privileege" - tundidest saime ära ja uksest lasti piletita sisse jne. :D Muidu oli organiseeritud nii, et kolmanda tunni ajal lähevad kümnendad klassid, neljanda tunni ajal üheteistkümnendikud jne ja igaüks pidi näitama 'passi' õpetaja allkirjaga, kust tunnist ta ära tuli. Need kes ei tahtnud festivalile minna olid klassis, aga mingit õppimist niikuinii enam ei toimunud. 

Koor oli mul ka sel päeval (seal ma käisin) ja tunni lõpus õpetaja ütles meile: "Enjoy your break! Don't get in trouble; I don't have money to bail you out of jail right now, I'm kind of broke." Ehk siis, et nautige vaheaega, aga ärge pahandustesse sattuge, tal pole praegu raha, et kautsjonit maksta. Nii armas temast! :D

Kohe järgmise päeva õhtul hakkasime Alabama osariigi Orange Beach'i poole sõitma. Alguses mu jaoks tundus nii imelik, et öösel sõidame, aga tegelikult see oli palju mugavam - vähem liiklust, lapsed magavad, pole palav jne. Kokku läks 19 h, sõit pidi olema 13 nii et 6 h läks pausideks (söömine, laste pissipausid, puhke- või unepeatused). Olime koos Lisa tütre perega, korralik kamp koos: mina, Lisa, Mike ja Chaney, väikesed Emmy ja Jaxy ja siis Jayma ja ta sõbranna Natae. Meil oli selleks nädalaks renditud kolmetoaline korter, täpselt ookeani ääres, ning ma jagasin tuba Jayma ja Tae'ga. Veetsimegi enamus aega kolmekesi ja meil oli väga lahe!

Esimese asjana kohale jõudes nägime ookeanivaadet rõdu pealt ja lihtsalt seisime ja tundsime rannatuult ja -õhku ja no tuli pisar silma.. Lihtsalt emotsioonid keevad üle kogu aeg. See oli niiiiii imeline! 16 aastat olen mere ääres elanud, aga ookean on ikka hoopis teine teema. Õhtul läksime kohe randa jalutama ja nautisime seda valget liiva paljaste jalgade all, kuulasime ookeanimühinat ja vaatasime tähti.. 

Esmaspäeva veetsime tüdrukutega ookeanis. Meeldiva supluse saladus - kui lainega näkku saad, hoia suu ja silmad kinni! See vesi on ikka nii soolane, et maitse on ülirõve ja silmad põletab peast ära. :D Aga lained on megaamõnusad. Ja võimsad! Iga kord kui vees miski jalga puudutas oli väike paanikahoog, et appi-isver-mis-kes-see-oli-ja-kust-see-siia-sai, aga see käib asja juurde, eks? :D 

Järgmine päev oli üsna samasugune - basseinis, ookeanis, vahepeal toas kiirnuudleid söömas ja siis tagasi randa. 

Kolmapäevaks olime põlenud.. Päikesekreemi olime küll kasutanud, aga kuna olime intensiivse päikese käes nii kaua, siis sellest ei piisanud. Olukord oli suht kole, kõikidel olid näod punased ja silmade alt paistes. Muu keha polnudki, isegi õlad mitte (ainult natuke punakas), aga just nägu. Ärkasime hommikul ülesse ja kõik vaatasime üksteist ja hakkasime täiega naerma ja siis paari sekundi pärast saime aru, et naermine (või ükskõik mis muu grimassi tegemine) on hullult valus ja siis üritasime kuidagi kontrolli alla saada ennast. :D Sel päeval me väga õue ei tahtnud minna.. Lasime nägudel neelata aloe-geeli.. Aga käisime šoppamas õhtu poole.

Vahepeal ringi sõites lugesin tänavasilte ja mõtlesin omaette muiates, et ei ole lihtsalt Aia tänav, on Doctor Martin Luther King Junior Boulevard. :D

Neljapäeval sõitsime Floridasse (u 45-min sõit) lennundus-muuseumisse. Põhiliselt olid seal USA õhuväe vanad lennukid. Näitused ja simulaatorid ja muud atraktsioonid ka. Esimese asjana sinna jõudes mõtlesin, et Rassa tahaks seda näha ja siis sisse jõudes lennukeid vaadates mõtlesin, et Arturit tahaks ka siia tuua..

Õhtul pimedas käisime basseinis ujumas ja rannas jalutamas jälle, lihtsalt nautisime. Vahepeal läks asi käest ära ja me lihtsalt naersime igast lambiste asjade peale ja mingi hetk olime nagu "mille üle me naerame?" ja siis naersime selle üle, et me isegi ei naera millegi konkreetse üle ja siis naersime üksteise naeru üle ja no kokkuvõtteks me naersime palju. :D

Näo jaoks ostsime kookoseõli (see, mis alguses on nagu tahke rasv, aga näppude peal sulab kohe ära) ja see lõhn on nii hea. Ma ei ole muidu eriline kookose asjade fänn, välja arvatud Raffaello. (Kui järgmine kord blogipostituses on ainult pilt Raffaello karbist, siis teate, et Raffaello - rohkem kui tuhat sõna!) Aga see isegi toimis ja kookos on nahale päris hea. 

Peaaegu iga õhtu enne kui magama lähen, siis mõtlen päeva sündmustele järele ja jõuan ikka ja jälle selleni, kui väga mul vedanud on ja kui tänulik ma olen, et mu pere on mulle selle võimalikuks teinud. Kõik, kes kuidagi sellele kaasa aitanud on - ma ei suuda teid ära tänada! See on elu parim võimalus! Aitäh! 💖

Eelmine aasta samal ajal tundus see kõik võimatu unistusena - mul ei olnud veel raha koos, mul ei olnud veel vahetusperet, ma ei teadnud, mis osariiki ma lähen, ma ei olnud veel põhikooligi lõpetanud. USAsse minek oli väga ebareaalne ja kuigi ma tahtsin, et see võimalikuks saaks ning töötasin selle nimel, siis ma ei julgenud kindel olla. Õnneks on inimesi, kes uskusid minusse rohkem, kui ma iseendasse uskusin ja nüüd ma olen siin!

"It always seems impossible, until it's done." —Nelson Mandela

Celeste'ga jutusaates

Eli hõivas minu lemmikkoha hetkeks

Stuudio (siis me veel ei lindistanud ja asjad polnud paigas)

Märts oli puuetega inimeste probleemide teadvustamise kuu ja filmisime selle jaoks klippe

Bioloogias tegime fotosünteesi katset

Armas :D

Teine katse oli mingite rohutirtsu moodi putukatega, hoidsime neid soojas ja külmas ja mõõtsime hapniku ja süsihappegaasi taset. Tarkusetera õpetajalt: "Crickets don't breathe well when they're dead." Jep, tõsilugu, putukad ei hinga eriti hästi, kui nad surnud on!

"I don't kill your puppies, you don't kill my crickets!" Õpetaja ütles, et tema ei tule ju meie koduloomi tapma, meie peame tema omad ka elus hoidma. :D

Mul ei läinudki seda vaja, aga vähemalt olemas oli, sain pilti teha :D

On ju nunnu pudelibeebi? Kuidas saab üks pudel nii armas olla, ma ei saa aru

Showkooride ja tantsugruppide kontsert oli, tähistamaks nende võistlushooaja lõppu, täiega vinged kavad!

Here we go! Alustasime Indianast, sõitsime läbi Kentucky ja Tennessee Alabamasse. :P (Pole veel sooja ilmani jõudnud nagu näha)

Esimese asjana autos ühendasin telefoni bluetoothi kaudu raadioga ära, sain mussi valida

Ma ise olin ilmselt vahepeal samasugune, hea, et minust keegi pilti ei teinud :D

Emme tahtis esimesest ettejuhtuvast palmist pilti, palun!

Vaade meie rõdult esimesel õhtul

Ja järgmisel hommikul

Mina ja Lisa (hommiku-nägu, ärge pange tähele)

😍

Jaxy ja Emmy

Tae, Jayma, mina

Suveniiriks purgis hai, miks mitte?

Neid krabisid sai osta lemmikloomaks :D

Selle sõbrakese ostis Jayma endale

Poes kohapeal tehti särgi peale spreijoonistus sinu soovile

Megalahe

Mu lemmikpilt kogu reisist :P Käisime selle vaateratta peal ka, mõnus!

National Naval Aviation Museum - maailma suurim mere- ja lennundusmuuseum

Nende siniste Blue Angels'ite lennu video oli simulaatoris ka

Astronautide jäätis, selline kõva, aga suus läheb rohkem nagu pudingu moodi. Hullult imelik, aga üsna hea isegi. :D

Chaney lasi endale tattoo teha ja me Jaymaga saime henna-maalingud sel ajal, kui tattoo-salongis teda ootasime. Tegelt on see pruun naturaalne henna, pole üldse tume. Pildi peal on näha see nö pasta kiht, see tuli maha koorida, kui kuivanud oli, ja all jäi naha peale pruun maaling.

Tüüpiline liiva peale nime kirjutamine ei jäänud ka tegemata, aga pime oli ja pilti ei saanud eriti teha :D

IMELINE NÄDAL OLI!!!

Nele on lahe ja Eliis tahab niisama feimi.

PS. Harry Stylesil tuli soolosingel välja! #SignOfTheTimes