Mu aasta on poole peal?!

Mulle tuli kiri, et 15. jaanuaril toimub YFU keskaasta-seminar ja te ei kujuta ette, mis emotsioonid minust läbi käisid.. See on täiesti hämmastav, et mu vahetusaasta on juba poole peal! Ma juba kordan ennast, aga vähemalt on mul olnud super-lahe ja ma olen 100% kindel, et teine poolaasta tuleb vähemalt sama hea, kui mitte veel parem. (Pigem ikka parem!😉) Vahepeal on siin veel palju lahedaid asju juhtunud, millest ma kirjutada pole jõudnud, eks ma siis üritan tagasi teha selle. :D

Minu arvates on nii lahe see siinne jõulukampsunite teema. Meie koolis oli ka see "ugly Christmas sweater" päev ja paljudel olid igasugused vinged kampsunid. Mu lemmikud on need, kus jõulutuled peal on ja vilguvad ka. :D 

Koori jõulukontsert oli 13. detsembril. Jälle üks emotsionaalne õhtu. Show algus- ja lõpunumbriteks olid kõikide kooride ühislaulud. (Kokku on 6 koori, kuna õpetajal on iga tund üks klass ja viimane tund on tal vaba, koorilaul on siin ju nö muusikatunnina, mitte huviringina.) Ja kui kõik korraga laval olid, siis oli meid ikka päääris palju seal. Ja ega siis pole mingit seisan-kaks-kätt-kõrval-ja-laulan, ikka elati kaasa ja nende kõrvale-astumiste ja plaksudega tuli tõeline gospel-koori tunne. Niii mõnus oli laval olla ja südamest laulda ja kogu koor kõlas nii võimsalt, et oehh.. Mul ei ole sõnu, et seda seletada! Kõik tundsid ennast hästi ja see meeleolu oli nii hea, ma nautisin täiega ja lihtsalt iseenesest oli kogu aeg naeratus näol. :) Oma kooriga esinesime ka kolme lauluga. Lava taga ka muidugi elu käis, kõik tantsisid ja lollitasid ja üleüldse kõik oli super! Peale kontserti kodus vaatasime veel Lisaga The Voice finaali - muusikat täis õhtu.

Viimasel koolinädalal olid eksamite pärast tunnid pikemad, ehk siis poolteist tundi oli üks klass. Aga hästi külm oli öösel, umbes -20 kraadi, seega kool lükati 2 tundi edasi. Nii et kogu tunniplaan oli sassis ja väga segane päev oli. :D Aga muidu viimased koolipäevad läksid kiirelt. Inglise keeles oli final project kirjutada 3-minutiline persuasive speech ehk siis veenev või mõjukas kõne ja see klassi ees ette kanda. Ma valisin teemaks stereotüübid, miks ei tohiks oma arvamust kujundada stereotüüpidele tuginedes ja üleüldse see "don't judge a book by its cover" (George Eliot). Koorilaulu "eksamiks" oli laulmine. Mitte kooriga, aga mitte üksi ka - igast häälerühmast oli üks ja siis pidigi kolmekesi kolmehäälselt laulma, igaüks oma häält. Aga mitte mingi uus suvaline laul, vaid üks nendest, mida õppinud olime ja millega juba esinenudki olime. TV Productionis oli test ja ma vastasin 51-st küsimusest 50-le õigesti - ei saa ikka maksimumi, alati see 1 punkt.. Bioloogias, Government'is ja matemaatikas oli lihtsalt nagu üks suur kontrolltöö kogu semestri materjali peale. Ma ei tea, mis hinded ma sain, aga midagi väga hullu sealt ilmselt ei tule. :D

JÕULUVAHEAEEEEEG!! 🌟🎅🎄🎁🎈🎀🎉✨

24ndal käisime kinos vaatamas seda multat "Sing". Kõik muusikaga seoses mulle ikka läheb peale. :D Huvitav, kuidas see eesti keelde dubleeritult on, kuna laulud on ju inglise keeles, neid ei tõlgi, aga siis tegelaste rääkimishääl ja laulmishääl ei lähe kokku ju? Kuna inglise keeles need pealelugejad ise laulsid. Ja mõned laulusõnadega seotud naljad jäävad siis välja, kuna neid ei saa tõlkida. Aga lahe oli ikkagi ja on eesti keeles ka. Järgmine suvi tuleb Despicable Me 3 välja ja see treiler oli nii vinge, et ma tahan kindlasti kinno vaatama minna seda!

25nda hommikul pidasime kodus jõule, tegime kakaod ja avasime kingitusi. Ma sain niii palju asju! Talvesaapad, palju riideid, salle, pidžaama, raamatuid, ehteid, suure pildi oma tuppa seinale ja veel palju väikest nodi. Lõunaks läksime Jimi vanemate juurde, sinna kus tänupühadelgi olime. Seal sõime ja jagasime ka kingitusi. Ja õhtul olime kodus, vaatasime filme ja lihtsalt chillisime. Eestist saadud paki avasin ka. Seal oli suur ja pehme kaisukaru ja hästi palju maiustusi. Aitäh, emme!😘 Osa komme ja šokolaade võtsin kohe Jimi vanemate juurde kaasa, et laua peale panna ja nendega ka jagada, kuna me ei suuda Lisaga kõike ära süüa. Aga paremad asjad jätsime ikka endale koju! 😋 Igatahes kogu jõuluaeg siin oli super ja jälle nii palju häid emotsioone! Mul on ikka täiega vedanud.. 😊

Peale jõule veetsin kaks ööd Kathy juures, kuna Lisa on haige (pole hullu, tal juba vaikselt läheb paremaks). Kathy on minu YFU tugiisik, aga tal endal on vahetusõpilane Saksamaalt, kellega ma hästi läbi saan, nii et põhimõtteliselt olin sleepoveril Elisa juures. Lihtsalt vaatasime filme, ajasime juttu ja veetsime mõnusalt aega. Tal oli Milka šokolaadi (Milka on ju Saksamaa firma ja seda USAs pole) ja mul oli Kalevi komme ja me mõlemad olime samal arvamusel, et USAs pole head šokolaadi ja et paljud inimesed siin ütlevad, et neile ei maitse šokolaad, aga nad pole lihtsalt head šokolaadi saanud. Mingeid imelikke radu pidi jõudsime õhtu lõpuks ka selleni, et mis oleks, kui evolutsiooni käigus oleks läinud hoopis nii, et naistel ei peeta ilusaks pikki juukseid peas, vaid hoopis jalgadel: "Oh my gosh, you should shave your head, it's getting out of control!" ja "Oh, hair on your legs is so soft, do you use a special conditioner?" :D Siis leidsime, et YouTubes on Wipeout täispikad saated (Rajalt maha, kui keegi mäletab, Eestis TV6 näitas seda sarja), vaatasime kolm osa ära ja täiega naersime ja kommenteerisime, teoorias me võidaks selle 10 tonni vabalt ära. :D Käisime veel koeraga jalutamas ja raamatukogus ja nii see aeg läkski. Mul oli tore ja ma loodan, et Elisal ka. :)

Nüüd olen kodus ja vaheaega on veel vähem kui nädal aega, täitsa lõpp ikka! Mulle pole veel absoluutselt kohale jõudnud, et 2017 on kohe-kohe käes.. See on nii imelik, et teile tuleb uus aasta 7 tundi varem, kui mulle. Teil on juba hommik, kui meil siin alles südaöö. Aga elu ongi imelik, eksole? :D

TV Productioni õpetaja on ainuke, kes alati kirjutab mu nime ä-tähega, otsib netist ä ja siis kopeerib oma dokumenti. Tuju teeb nii heaks, kui kuskil ikka täppe oma nimel näen. :D Muidu igal pool, isegi Studend ID-l on Laets.

Governmentis sai oma nimega tähe seina peale panna, kes testi eest A sai. Minu nimi on seal ka täitsa mitu korda. :P

Tuul oli külm..

Iga hommik mitu korda kontrollisin seda lehte, et kas kool toimub või mitte.

Siis kui kool hakkas kaks tundi hiljem, ehk siis õues oli juba valge ja ma jõudsin ka õigel ajal bussi ootama.

Cookies! 😋

Meie "päris" puu, mille ka ära ehtisime.

Jõuluhommik 😊

Hommikune padjakas, aga ärahellitatud ja õnnelik laps oma kingikuhjaga.

Minu ingel :)

Jõululoomad

Vin, vahetusõpilane Taist, kinkis :)

Elevant on mu õnneloom :)

Selle sain küll enne jõule juba, aga kui siin juba elevandid teemaks tulid..

Skype kaudu Dobble turniir (neljast mängust kolm ma võitsin) :D

Suurepärane ilm koeraga jalutamiseks.

Selle kassiga ei tasu jamada.. (tegelt ta oli hästi tagasihoidlik)

Elisa toas seina peal :) 

US-KU-MA-TU!

Detsember on poole peal ja semester hakkab lõppema, kogu see aeg on olnud lihtsalt amazing! Üks täispikk koolinädal veel, siis esmasp.-teisip. eksamid igas aines ja ongi jõuluvaheaeg käes! Ma EI ole valmis veel seda poolaastat selja taha jätma, aga vähemalt on mul hunnik uusi sõpru, kogemusi, mälestusi ja ma loodan, et uuel aastal läheb sama hooga edasi. Nimelt järgmine semester paljudel tunniplaan muutub ja klassikaaslased vahetuvad. Ma loodan siiski, et enamus inimesi jääb samaks. Minul muutub ainult üks tund, U.S. Government'i asemele tuleb psühholoogia. 

Inglise keele tunnis lugesime Shakespeare'i "The Tragedy of Julius Caesar" ja kuna see on näidend, siis ikka näidelda tuli ka. Kodust kaasa võetud linadest tehti kehakatted nagu sellel ajastul käis ja klassiesisest sai teatrilava. Näitlejad kahjuks või õnneks ei suutnud eriti naeru pidada ja tekstist ei saanud ka mitte muffigi aru. (Jajah, ma olen kursis teie Reet Pulliga. :D) Ja ükspäev õpetaja tõi kaasa kõik oma lipsud, et õpetada poistele lipsusõlme tegemist. (Mr. Blessing, ta on direktori abikaasa ka muideks :D) 

Bioloogias oli meil kontrolltöö mingis netikeskkonnas, kuhu ainult parooliga sisse sai ja õpetaja oli parooliks pannud "twelve more days," sest see oli 12 (kooli)päeva enne vaheaega. Enne kontrolltööd mängisime quizlet.live ja see on ka päris vinge. Natuke Kahooti sarnane, aga mõistetega ja meeskondadevaheline, aga igaühel peab oma seade olema. Põhimõtteliselt käib nii, et kõik logivad sisse, siis see paneb automaatselt meeskonnad kokku. Siis tervel tiimil tuleb ette ühe mõiste definitsioon ja kõigil on oma ekraanil mitu varianti, aga ainult ühel on õige. Kui keegi valesti vajutab, siis läheb kõik nulli ja tuleb uuesti alustada. Võidab see meeskond, kes esimesena kõikidele definitsioonidele õige mõiste leiavad. Õpetaja ekraanilt näeb ka reaalajas edetabelit ja üleüldse päris lahe vahelduseks midagi sellist. Muidugi pinget lisas ka see, et võitjatiim sai kontrolltööle lisapunkte. 

Mu lemmiktund on jätkuvalt TV Production, sest peale selle, et ma saan seal teha ja õppida seda, mis mind kõige rohkem huvitab, on seal ka parimad inimesed! Meie KATV tiim on lihtsalt mega-awesome ja igav ei ole mitte sekunditki. Semestriga suutsime valmis teha 12 (või 13?) episoodi ja kõige selle kõrvalt veel muid projekte + palju-palju naermist, klatšimist ja ideede-genereerimist.

Eelmisel reedel oli Jenna sünnipäev (ta on ka TV Production klassis ja KATV tiimis) ja me otsustasime talle üllatuse teha, (Haydeni idee tegelikult). Vahetustega hoiti Jennat stuudios tegevuses ja samal ajal kaunistasime ta arvuti taga oleva klaasi ära ja teipisime selle pulgakomme täis. Siis muidugi peitsime ennast ära ja kui ta tuli, hüppasime välja ja laulsime sünnipäevalaulu. Peale seda otsustasime stuudios väikese fotoshoot'i teha ja päris lahedad pildid tulid.

Kaks nädalavahetust järjest oleme käinud jõulutulesid vaatamas. Sellised pargid on, kuhu on üles pandud tuledest või valgusvoolikutest kujud ja üleüldse kõik on ilus ja jõululik. Mulle täiega meeldib! Eriti lahedad on need kujud, mis liiguvad (nii, et näiteks jõuluvanal on käsi topelt, üleval ja all, ning kordamööda ühed tuled põlevad ja teised on kustus ja siis vastupidi, et tekiks efekt lehvitavast jõuluvanast). 

Millalgi eelmine nädal küsiti mult, et kas ma kasvõi hetkeks olen siia tulemist kahetsenud ka. Vastasin ilma kahtlemata, et ei ole, mitte kordagi, ja see on tõsi. Ma ei pea selle üle pikalt mõtlema, sest see kogemus on parim, mis mu elus juhtunud on. Kui emme küsis, kas koduigatsus ka on, siis vastasin ka rahulikult ei. See ei tähenda absoluutselt, et ma koduste suhtes ükskõikne oleks, vastupidi, hindan lähedaste hoolimist hoopis rohkem. Aga pigem soovin, et teie saaksite minuga siin olla ja ka seda näha/kogeda, mitte, et ma praegu Eestis tagasi oleks. Mul on olnud siin imelised 4 kuud ja veel rohkem on ees, tahan seda aega nautida! :)

Awesome KATV Crew (ülevalt alla - Jenna, Celeste, mina, Hayden, Eli, Nathan)

Omas elemendis :D (Andestage see Nathani žest)

Behind the scenes (Tegime igaühest individuaalselt ka profiilipildi)

Hästi pole näha, aga selle akna tegime Jennale (siin pildil on veel pulgakommid puudu)

Meie monteerimisruumi uks (White board markeritega)

Grizzly

Bioloogias Abby tegi kunsti :D (See olen mina, kui kohe aru ei saanud)

Leidsin poest juhuslikult tassid vanaemale ja vanaisale, kus on ilusti suurelt eesti keeles ka "vanaema" kirjas, nii lahe!

We Care Park, sissepääs

Kalamees :P

Nende kaarte alt saab läbi jalutada, see ongi jalakäijate rada

Neid suuri "kuuski" oli hästi palju ja need on täiega suured ja ilusad

Beeeebid

Kodune pühapäev :)

Ma elan siin!

Natuke rohkem kui aasta aega tagasi, otsustasime Eliisiga vahetusõpilaseks minna. Tõsi, see oli Eesti-sisene ja nädal või kaks, aga siiski uus linn, uus pere, uus kool. Arutlesime muudkui, et mis kool siis valida ja issi ütles kohe, et mis seal ikka mõelda, Viimsi loomulikult! Mina sellest ilmselgelt vaimustuses ei olnud, see tundus ikka megahirmus. Muretsesin ja närvitsesin, aga vot, läksin, ja mul oli ülivinge nädal superlaheda klassi ja mega-armsa vahetusperega, mis möödus ilma, et mulle see oleks kohale jõudnudki. Sain sealt uut energiat, palju motivatsiooni edasi toimetamiseks ja ma olin selle olukorraga väga rahul. 

Siinkohal tuleb mängu jälle issi, kes ütles, et nüüd on siis aeg hakata välismaale vahetusõpilaseks minemise kohta infot otsima. No andke andeks, aga mina ja aastaks teise riiki? Never. (Kui, siis äkki kunagi hiljem, isegi ülikoolis jõuab veel.) Kuigi ma olin kindel, et seda ei juhtu, siis ikkagi uudishimust kirjutasin Googlesse "vahetusõpilaseks välismaale" ja esimene asi, mille leidsin, oli kuulutus, et oktoobris on Tallinnas YFU infotunnid, mida viivad läbi ise vahetusaastal käinud noored. Käisin seal ära ja see tundus nii lahe. Ma imetlesin neid inimesi, et nad sellise peatüki oma elus läbisid, aga ma ikka veel ei mõelnud, et see võiks ka minu jaoks reaalsuseks saada. Saatsin siiski kandideerimisdokumendid ära ja sain kutse valimispäevale, siis tuli lepinguvestlus, keeletest, stipendiumi-intervjuu, rahvusvahelise faili täitmine, kodugruppide kohtumised, eelorientatsioon, viisa tegemine jnejne. Kõik kuidagi iseenesest veeres edasi ja üks asi juhatas teiseni. Iga sammuga olin omadega järjest rohkem sees ja kõik keerles selle ümber, lõpuks ma muud enam ei tahtnudki, kui et see päriselt ka juhtuks. Iga järgmine samm oli eneseületus ja kogu protsess oli emotional roller coaster (tegelikult see jätkub siiani). Kogu teekonna vältel olid minu kõrval imelised inimesed, kes uskusid sellesse kohati rohkem kui ma ise ja aitasid kõigega. (Igaühel oli selles oma roll, mu mõlemal perekonnal ja kõikidel mu ümber.)

Ainuke asi, mida ma kahetsen, on see, et ma toetusin liiga palju issi ja Sireti peale. (Ilma teieta poleks see võimalikuks saanud, aitäh teile!) Ma (vähemalt ise uskusin, et) ei oskanud paremini, aga nagu ikka tagantjärele tarkus, oleks ju võinud ise rohkem pingutada ja iseseisvam olla jne. Aga see enam ei loe. Loeb see, et ma olen siin, ma olen õnnelik ja ma proovin kõike õpitut tulevikus ära kasutada, oma vigu parandada ja anda endast parim. :)

Viimasest postitusest on kaua aega möödas, aga see aeg on möödunud lennates. Vahepeal käisime näiteks Indianapolise downtown'is jalutamas. See oli esimene jahedam nädalavahetus ja ega kaua õues olla ei tahtnud. Aga ilm oli iseenesest ilus ja päike paistis. Veetsime mõnusalt aega ja tagasiteel käisime söömas ka. Eelmisel nädalavahetusel oli jõululaat, kus müüdi palju käsitööd, tšekkasime selle ka üle. Millalgi käisime kirikus jõulukontserdil kah. Üleüldse oleme juba kodus jõulukaunistused välja pannud ja kuusk on valmis. Pühapäeva hommikuti ikka käime kirikus ja peale seda tavaliselt oleme kodus, selline rahulik õhtu enne uut tegusat nädalat.

Sel nädalal oli Thanksgiving ja käisime Jimi vanemate juures tänupühasöömaajal. Chaney pere oli ka seal ja üleüldse üsna suur seltskond oli. Mulle meeldis, mõnus õhkkond ja selline sigin-sagin, aga mitte liiga närviline. :D Järgmine päev oli Black Friday ja käisime šoppamas. Oli ikka palju rahvast jah. Järjekorrad olid poe tahaotsa välja ja kui seal seisin, siis oli tunne nagu 3 tundi oleks möödas ja ikka veel pole sentimeetritki kassale lähemale liikunud. Tegelikult nii hull ei olnud, sest me otsustasime, et ootame selle kõige hullema aja kodus ära ja lähme siis, kui asi hakkab maha rahunema. Nii et minu järjekorras-seismise rekord on kõigest natuke üle poole tunni.

Pühapäeval käisime Indianapolises korvpallimängu vaatamas koos teiste YFU vahetusõpilastega. Jällegi üks vinge õhtu. Esiteks see hall oli megasuur ja hästi kõrge. Pingiread olid järsu kallakuga ja rohkem läksid kõrgusesse, mitte laiali. Nii et meie vaatasime mängule ülevalt alla. Aga vaade oli hea ja muidugi ülisuured ekraanid olid ka. Kossu mulle meeldib vaadata, selline kiire mäng (võrreldes jalkaga minu arust) ja kuna enam-vähem tean reegleid ka ikka, siis huvitav jälgida. Pauside ajal oli tasemel meelelahutusprogramm: erinevad mängud, loosimised, akrobaatide etteasted ja muidugi tantsutüdrukud. Minu arust nii vinge mäng, mis vahepeal tehti, oli inimburxi teatevõistlus kiiruse peale. Ehk siis üks suure kuklikostüümiga inimene oli selili ja siis kui öeldi start hakkas ta partner saali pealt burximaterjali kokku tooma, joonejooksu põhimõttel, et jooksis suure pihvini ja siis jooksis tagasi ja pani selle kukli peale, siis jooksis suure juustuviiluni ja viis selle tagasi kukli peale, siis jooksis suure tomativiiluni ja jälle tagasi jnejne, kuni viimaks pidi ise pealmiseks kukliks hüppama. Ja kaks burxi kõrvuti jooksid. :D (Need juustuviilud jms olid riidest või poroloonist vms materjalist.) Kõige lõpus on mõned pildid ka sellest õhtust. Hea mäng oli, Indiana Pacers võitis! :P

Turistikas

Sel reedel oli seal kontsert ja pandi jõulutuled põlema, me vaatasime otseülekannet kodust. 

Selle aja jooksul, mil me seal olime, toimus kolme erineva pulma fotosessioon ümber selle monumendi.

Päike tegelt paistis, lihtsalt majad olid ees.

Sellised tegelased jooksid ringi seal.

Kommipood :P

Hobukaarikuid nägime ka ikka omajagu.

9/11

Mälestusmärk 9/11 hukkunutele

Jalutasime mööda seda kanaliäärt.

Ma ei tea miks, aga mulle nii meeldib see graffiti-liblikas. :)

Kirikus oli jõulukontsert

Lumememm jõululaadal

Tuleb ikka jõuluvanaga pilti teha, vahet pole, et november alles. :D

Taksikutsu-ingel :D

Meie kuusepuuke. See lumememm seal on mu lemmik! (Võib-olla hiljem panen parema pildi ka)

Kooli vet-klassist leiab igasuguseid loomakesi.

Bioloogias on mõnikord laua peal joonistus eelmiselt klassilt, seekord siis Dave.

Tegime bioloogias eksperimenti munadega ja igaüks sai oma muna. Kõigepealt lasime äädika sees seista (nii et see munakoor läks õhukeseks ja pehmeks) ja siis pooled panid oma muna vette ja pooled maisisiirupisse. Vette pandud munad olid pärast vett täis ja megasuured, siirupisse pandud munad olid väiksed ja kõik vesi oli välja tulnud.

Enne mängu kutsuti kõik mängijad ükshaaval välja ja siis lauldi USA hümni.

Tundub nii kaugel, aga tegelikult nägi hästi.

Mina, Vin, Emma ja Gustaf