Kas teil ka aeg kogu aeg lendab? Mulle tundub, et lihtsalt ülehelikiirusel läheb see aasta.
See postitus tuleb selline "killuke siit ja killuke sealt," aga ehk saan sellest lõpuks midagi normaalset kokku vormida.
Esiteks, mis see KATV siis õieti on?
Kogu aeg ma sellest räägin ja kogu mu elu selle ümber keerlebki. Põhimõtteliselt on see kooli uudistesaade (Kokomo Area Television), kus edastame sketšide kaudu teateid, näiteks mingite klubide/huviringide kohtumiste kohta, või õnnitleme neid, kes kuskil võistlustel midagi saavutanud on. Mõnikord teeme Student Profile, kus tutvustame ühte lahedat õpilast või vahetusõpilast (neid on koolis ju palju) ja iga nädal on ka Question of the Week, ehk siis küsime "nädala küsimuse" suvalistelt õpilastelt koridoris. Meil on olnud näiteks küsimus, et mis riiki sa alati külastada oled tahtnud, kes on sinu eeskuju, kui sa saaksid süüa ühte asja elu lõpuni, siis mis see oleks, mis sind kõige rohkem häirib/ärritab, mis loom sa olla tahaksid, kes on su lemmiknäitleja, kui sul oleks jaht, siis mis sa sellele nimeks paneksid, jnejne. Alati midagi ajakohast, mis läheb kokku mingi sündmusega või KATV episoodi teemaga.
Kuidagi on kujunenud, et esmaspäeval saame õpetajalt kõik teated jms, mis peavad järgmises episoodis olema, arutame, mis rubriigid seekord mahuvad (kuna ajapiirang on 5 min) ja Nathan kirjutab scripti. Teisipäeval salvestame uudisteankurite osa ja sketšid, kolmapäeval käime koolipeal inimesi küsitlemas, neljapäeval monteerime ja reedel monteerime, vaatame koos üle, muudame/lisame, mida vaja. Enamus asju teeme oma väikse crew'ga koos, aga igaühel on oma vastutusala ka.
Ega see iga kord plaani järgi ei lähe ja mõnikord mingi õpetaja saadab alles kolmapäeval kirja, et ta väga tahab oma teadet saatesse panna. Õpetaja saadab selle teistele õpetajatele ja iga esmaspäeva hommikul esimese asjana esimese tunni alguses igas klassis vaadatakse seda. Mõni õpetaja ei viitsi seda näidata, sest "võtab tööaega", aga enamus koolist näeb seda. Ja saame palju positiivset tagasisidet. :)
Selle seltskonnaga oleme hästi lähedaseks saanud ja me ise saame ka aru, et olime punt täiesti erinevaid inimesi, aga nüüd oleme family! 💗
Kuidagi on kujunenud, et esmaspäeval saame õpetajalt kõik teated jms, mis peavad järgmises episoodis olema, arutame, mis rubriigid seekord mahuvad (kuna ajapiirang on 5 min) ja Nathan kirjutab scripti. Teisipäeval salvestame uudisteankurite osa ja sketšid, kolmapäeval käime koolipeal inimesi küsitlemas, neljapäeval monteerime ja reedel monteerime, vaatame koos üle, muudame/lisame, mida vaja. Enamus asju teeme oma väikse crew'ga koos, aga igaühel on oma vastutusala ka.
Ega see iga kord plaani järgi ei lähe ja mõnikord mingi õpetaja saadab alles kolmapäeval kirja, et ta väga tahab oma teadet saatesse panna. Õpetaja saadab selle teistele õpetajatele ja iga esmaspäeva hommikul esimese asjana esimese tunni alguses igas klassis vaadatakse seda. Mõni õpetaja ei viitsi seda näidata, sest "võtab tööaega", aga enamus koolist näeb seda. Ja saame palju positiivset tagasisidet. :)
Selle seltskonnaga oleme hästi lähedaseks saanud ja me ise saame ka aru, et olime punt täiesti erinevaid inimesi, aga nüüd oleme family! 💗
TV Production kestab kaks tundi, millest esimene (mõnikord vähem, umbes 20-40 minutit) on "normaalne tund", kus istume klassis ja anname õpetajale sõna, ja peale seda on worktime, mil saame stuudiosse minna vms. Õpetaja on seal megalahe ja kuigi ta pole just väga noor, siis ta on ikkagi tänapäevane ja kõigi tehnikauuendustega kursis. Tihtipeale ta räägib meile lahedaid lugusid, kuidas ta teistele õpetajatele pranke teinud on (näiteks mänguhiire kotti peitnud ja siis ukse taga kiljumist ootama jäänud) või mis ta kõik välja mõelnud on õpilastega väljasõitudel olles (näiteks ükskord turvamehele tõsimeeli kinnitas, et need küll tema lapsed pole, esimest korda näeb neid ja jalutas minema või näiteks kuidas ta alati bussiga eest ära sõidab ja lapsed parklasse "unustab" :D Tegelt ta pole õel, lihtsalt teeb elu põnevaks). Ta on suur loomasõber ka ja nii mõnigi päev jalutab ringi, rott õla peal. See rott, keda ei saanud vet-klassis teiste juures hoida ja nüüd meie klassinurgas puuris on.
Kogu aeg nad naljatavad, et olen tegelt spioon, salaja filmin ja saadan kogu materjali Eestisse, et äkki mul on isegi mingi tõsieluseriaal ja naerate ameeriklaste üle. Ükspäev õpetaja rääkis midagi ja siis lõppu lisas: "I gotta be careful or Hedy's gonna send Estonian mafia on me." :D Mulle on isegi teine identiteet mõeldud - Petra. :D Ma ei mäleta kuidas see nimi tuli, aga aegajalt kutsuvad nüüd Petraks mind ja räägime, et see mu keskmine nimi. Siin on ju kõigil keskmine nimi, välja arvatud mul. Igatahes naudin seda aega seal klassis alati täiega ja see on peamine põhjus, mis mind iga hommik voodist välja ajama motiveerib! :)
Eelmine nädal võtsin enda peale ülesande teha väike videoklipp tüdrukute show-koorist Choraliers, kuna nad kahel nädalavahetusel järjest võitsid mingil kooride võistlusel ja nad said kaks suurt trofeed. Siin need lauluvõistluste trofeed on ikka sellised nagu filmideski, uhked ja suured, võidu oma oli minukõrgune. Selle käigus intervjueerisin nende nö kaptenit, ülitore tüdruk ja laulab megahästi, ja käisin nende lauluproovis, et saada materjali, mida intervjuu taustaks panna. Damn, they are good! Nad väärivad seda Grand Champion'i tiitlit 100% ja ma olen siiamaani nende laulmisest vaimustuses! Koreograafia ja kõik muidugi ka, aga üleüldse see show.. Lihtsalt nii hea on vaadata, kuidas nad on näinud nii palju vaeva ja nüüd on kõik selge ja nad lihtsalt laulavad-tantsivad ja on näha, et nad ise täiega naudivad, mida nad teevad. Selline High School Musical'i tunne oli neid vaadates! Võistluste jaoks on show-kooridel üks 12-15 minutiline etteaste. Choraliers' kavas oli Aretha Franklin - Respect, Adele - Turning Tables ja Gloria Estefan - Get On Your Feet.
Mina ei ole show-kooris, aga koor on ikkagi minu teine lemmiktund. Õpetaja on jällegi super! Ta on lihtsalt nii vinge karakter ja alati suudab kogu klassi naerma ajada. Näiteks tal on õhuvärskendi (see sprei-pudel) klaveri kõrval ja kui keegi klassis aevastab või nina nuuskab, siis ta dramaatiliselt laseb poolkaare üle enda ja kommenteerib: "Gosh, get off of me!" sest ta ei taha haigeks jääda. Muidu üleüldse on hästi hea õhkkond seal klassis ja mõnikord juhtub, et üle poole tunni ajast räägime niisama juttu, arutame uudiseid, kuulame muusikat või naerame lamedate muusikanaljade üle. :D
Ükskord õpetaja ütles meile: "You are singing like driving while blindfolded - someone can get hurt or killed!!" :D Selle niisama lollitamise kõrvalt on ta tõsiselt hea õpetaja ka, ega muidu ta koorid muudkui esimesi kohti võistlustelt ei tooks.
Iga kuu ilmub kooli ajaleht ja iga kord on üks õpilane nö esile toodud. Eelmine kuu olin selleks mina. :P See oli väga üllatav, et mind valiti, kuna kui iga kuu üks, siis kooliaasta jooksul peaks kokku olema 9 ja koolis käib umbes 1800 õpilast.. + minu teada pole kunagi varem ükski vahetusõpilane seal olnud. Aga ma olengi rohkem nagu kohalik. Isegi seal artiklis oli, et teen kooliTV-d jne ja siis kuskil keskel: "aa muide, ta on tegelt Eestist." :D
Üks poiss koorist ütles, et rohkem inimesi teab meid, kui meie neid. Ta mõtles meid, kes KATV-s on. Ja see on tõsi - mind tuntakse ikka koolipeal ära, aga mina ju kõiki neid ei tea, pole kõiki õpilasi näinudki. Ja mõni ei tea ikka veel, et ma vahetusõpilane olen. :D KATV-s ikka mainime, et eestlane (tegime isegi sketši, kus räägin tahvli ees eesti keeles ja siis keegi kõrvalt teadustas, et kui matemaatika on nagu võõrkeel su jaoks, siis neljapäeviti peale tunde saab abi vms, see tuli päris lahe välja), aga just hiljuti üks teine vahetusõpilane küsis mult jumala tõsiselt: "You are an exchange student?" Eee.. on see kompliment, et ei teata, et ma vahetusõpilane olen?
Kogu aeg nad naljatavad, et olen tegelt spioon, salaja filmin ja saadan kogu materjali Eestisse, et äkki mul on isegi mingi tõsieluseriaal ja naerate ameeriklaste üle. Ükspäev õpetaja rääkis midagi ja siis lõppu lisas: "I gotta be careful or Hedy's gonna send Estonian mafia on me." :D Mulle on isegi teine identiteet mõeldud - Petra. :D Ma ei mäleta kuidas see nimi tuli, aga aegajalt kutsuvad nüüd Petraks mind ja räägime, et see mu keskmine nimi. Siin on ju kõigil keskmine nimi, välja arvatud mul. Igatahes naudin seda aega seal klassis alati täiega ja see on peamine põhjus, mis mind iga hommik voodist välja ajama motiveerib! :)
Eelmine nädal võtsin enda peale ülesande teha väike videoklipp tüdrukute show-koorist Choraliers, kuna nad kahel nädalavahetusel järjest võitsid mingil kooride võistlusel ja nad said kaks suurt trofeed. Siin need lauluvõistluste trofeed on ikka sellised nagu filmideski, uhked ja suured, võidu oma oli minukõrgune. Selle käigus intervjueerisin nende nö kaptenit, ülitore tüdruk ja laulab megahästi, ja käisin nende lauluproovis, et saada materjali, mida intervjuu taustaks panna. Damn, they are good! Nad väärivad seda Grand Champion'i tiitlit 100% ja ma olen siiamaani nende laulmisest vaimustuses! Koreograafia ja kõik muidugi ka, aga üleüldse see show.. Lihtsalt nii hea on vaadata, kuidas nad on näinud nii palju vaeva ja nüüd on kõik selge ja nad lihtsalt laulavad-tantsivad ja on näha, et nad ise täiega naudivad, mida nad teevad. Selline High School Musical'i tunne oli neid vaadates! Võistluste jaoks on show-kooridel üks 12-15 minutiline etteaste. Choraliers' kavas oli Aretha Franklin - Respect, Adele - Turning Tables ja Gloria Estefan - Get On Your Feet.
Mina ei ole show-kooris, aga koor on ikkagi minu teine lemmiktund. Õpetaja on jällegi super! Ta on lihtsalt nii vinge karakter ja alati suudab kogu klassi naerma ajada. Näiteks tal on õhuvärskendi (see sprei-pudel) klaveri kõrval ja kui keegi klassis aevastab või nina nuuskab, siis ta dramaatiliselt laseb poolkaare üle enda ja kommenteerib: "Gosh, get off of me!" sest ta ei taha haigeks jääda. Muidu üleüldse on hästi hea õhkkond seal klassis ja mõnikord juhtub, et üle poole tunni ajast räägime niisama juttu, arutame uudiseid, kuulame muusikat või naerame lamedate muusikanaljade üle. :D
Ükskord õpetaja ütles meile: "You are singing like driving while blindfolded - someone can get hurt or killed!!" :D Selle niisama lollitamise kõrvalt on ta tõsiselt hea õpetaja ka, ega muidu ta koorid muudkui esimesi kohti võistlustelt ei tooks.
Iga kuu ilmub kooli ajaleht ja iga kord on üks õpilane nö esile toodud. Eelmine kuu olin selleks mina. :P See oli väga üllatav, et mind valiti, kuna kui iga kuu üks, siis kooliaasta jooksul peaks kokku olema 9 ja koolis käib umbes 1800 õpilast.. + minu teada pole kunagi varem ükski vahetusõpilane seal olnud. Aga ma olengi rohkem nagu kohalik. Isegi seal artiklis oli, et teen kooliTV-d jne ja siis kuskil keskel: "aa muide, ta on tegelt Eestist." :D
Üks poiss koorist ütles, et rohkem inimesi teab meid, kui meie neid. Ta mõtles meid, kes KATV-s on. Ja see on tõsi - mind tuntakse ikka koolipeal ära, aga mina ju kõiki neid ei tea, pole kõiki õpilasi näinudki. Ja mõni ei tea ikka veel, et ma vahetusõpilane olen. :D KATV-s ikka mainime, et eestlane (tegime isegi sketši, kus räägin tahvli ees eesti keeles ja siis keegi kõrvalt teadustas, et kui matemaatika on nagu võõrkeel su jaoks, siis neljapäeviti peale tunde saab abi vms, see tuli päris lahe välja), aga just hiljuti üks teine vahetusõpilane küsis mult jumala tõsiselt: "You are an exchange student?" Eee.. on see kompliment, et ei teata, et ma vahetusõpilane olen?
Bioloogia tunnid on ka toredad, kuna enamasti on kõik asjad grupitööna. Klassis polegi üksikuid koolipinke, vaid lauad, mille ümber istub 3-5 inimest. Mul on selline tunne, et ma olen kõigest sellest rääkinud juba, aga ma ei tea ise ka enam.. Bioloogia õps on ka lahe. Keegi klassist kommenteeris töölehte kätte saades: "You are awful.." ja õpetaja vastas muiates "I'm a teacher, I get paid to be awful!" Ja ise ta ükskord ütles: "Science teachers don't get excited, we are nerds," aga minu arvates on ta iga tund bioloogiast vaimustuses.. :D
Inglise keele tunnis loeme ühte vana raamatut, mis räägib Nigeeria külaelust ja meil käis tunnis üks lahe mees Aafrikast. Ta ilmus uksevahele, seljas mingid rahvuslikud riided roosade lilledega, Starbucks'i kohvitops käes, suur naeratus näol ja ütles "I totally love being here!" Ja siis ta rääkis sellest raamatust ja reaalelust Nigeerias (mis pole sugugi nii lilleline) ja traditsioonidest jms, väga huvitav oli. Ise ta oli hästi positiivne ja tantsis ringi klassis, ütles: "I celebrate life every day!" Ja teda vaadates võis tõesti uskuda, et ta naudib igat sekundit - what a wonderful way to live..
Lisa käib esmaspäeva õhtuti kirikus mingis grupis, saavad kokku ja istuvad ja arutavad ma ei teagi mida. Ükspäev ma otsustasin kaasa minna ja küsida, kas neil on mingit ruumi, kus klaver on. Sain siis klaveriga ruumi enda valdusesse kaheks ja pooleks tunniks ja te ei usu, kui õnnelikuks see mind tegi! Täitsa uskumatu, mis mul kõik meeles on. Pole ju üle poole aasta kordagi klaverit puutunud ja nüüd lihtsalt istusin ja tuletasin laule meelde. Mõned laulud, mis kunagi kõige esimesena õppisin, on täiesti lihasmälus, lihtsalt mängin ja sõrmed teavad mida teha.. Ega ma tegelt ei oska klaverit mängida, aga vähemalt mulle meeldib, nii mõnus. :)
Millalgi käisime Elisaga rulluisutamas ka. Vot see oli uutmoodi kogemus! Esiteks, ma ei mõelnud ju selle peale, et siin mõeldakse rulluiskude all ikka neid nelja rattaga rulluiske, kus need rattad nagu mitte ühe rivi peal, vaid nagu ruudu-kujuliselt nurkades. Nendega on palju raskem sõita - kui rattad ühe rivi peal, siis keerata saab kuidagi kallutades, aga nendega peab kogu aeg jalgu tõstma. Ja teiseks, seal oli paaaalju rahvast. Kogu asi nägi välja nii, et ääres oli ala, kus sai osta süüa-juua ja mängida mänguaparaatidega ja siis oli suur parketiga ovaalne plats, kus kõik sõitsid ringiratast. Sarnane nagu jää-uisuväljak. DJ mängis muusikat ja neoonvalgus oli ka. Aegajalt tehti võistlusi, selle jaoks enamus läks väljakult ära ja jäid ainult need, kes tahtsid (või kes polnud kobad nagu mina). Üks oli näiteks selline, et lasti neil hoog üles võtta ja siis kui muusika vait jäi ei tohtinud keegi hoogu juurde lükata ja võitja oli see, kes viimasena "veerema" jäi, või siis tagurpidi-sõitmine, kihu jne. Me olime seal kaks ja pool tundi ja ma kartsin, et mul järgmine päev jalad valutavad, kuna siin ma ju eriti trenni ei tee, aga ei, kõik täitsa okei, pole midagi olnud.
Eelmise nädalavahetuse veetsime Michiganis. Reedel peale kooli sõitsime sinna ja pühapäeva õhtul tulime tagasi. Lisa poja lapsel oli sünnipäev (sai 13) ja käisime neil külas. Seal oli veel kaks nooremat last, 11- ja 9-aastased, nendega mängisin terve õhtu lauamänge ja pidasime ühe korraliku UNO-turniiri maha. Hästi tore perekond on ja mul on hea meel, et nendega tutvusin. :) Neil oli hästi armas koer, kes kohe mu juurde tuli ja siis ma küsisin, et kas kutsu eesti keelt ka räägib. Väike poiss siis vastas mulle: "She speaks only American and Dog." :D Mõlemad väärt keeled.. :D
Üks koolinädal veel ja ongi kevadvaheaeg käes. Kaks koolivaba nädalat, millest ühe oleme Alabama Orange Beach'il! Sellest juba järgmine kord, siis on mul kindlasti palju emotsioone ja hunnik pilte! ;)
Make today so awesome that yesterday gets jealous!
 |
| Vahepeal oli sõbrapäev ka ja Eli tõi kõigile KATV tüdrukutele roosi :) |
 |
| See roosa nohik-kaheksajalg on nii armas! |
 |
| Sõbrapäevast saati meil kodus :) |
 |
| Vahepeal oli nii soe, et istusin terve päeva õues ja lugesin raamatut, ideaalne pühapäev. (Aga nüüd on jälle miinuskraadid!) |
 |
| Bioloogias igaüks sai mini M&M paki. Lugesime üle mitu tükki igast värvist on ja arvutasime klassi keskmised ja kontrollisime, kas paki peal olevad värvide protsendid on tõesed. (Ei ole) |
 |
| Minu maisike |
 |
| Hernestega tegime rakuhingamise katset. |
 |
| "Let's all write in different languages!" |
 |
| Õpetaja koer oli TV production klassis, sest tuli kooli loomaarstiks õppivate õpilaste juurde küüntelõikusse. |
 |
| TechnoKats'ide ehitatud robot, mis palli püüdis ja "neelas" ja ülevalt uuesti välja viskas. |
 |
| Korra olin Celestega uudisteankur ka :P |
 |
| Red & Blue ajaleht |
 |
| Isegi ä-tähe lisamisega said hakkama :P |
 |
| Kõht täis, meel hea! Reedel peale kooli KATV family'ga söömas |
 |
| Aegajalt õpivad eesti keelt ka :D |
 |
| Järjekordne reedene peale kooli söömas käimine :) Vasakult: Hayden, Eli, mina, Billy (Nathani vahetusõpilane, tuli kaasa meiega), Nathan |
 |
| Celeste ei saanud tulla, aga vähemalt pildile lisasime :D (Photoshop skills..) :D |
 |
| Fidget Cube - mänguasi, mis aitab keskenduda. Iga külje peal on mingid nupud või rullik vms, mida nokkida saab ja selle asemel, et põlve väristada või pastakaga laua peal toksida, saab sellega käes tegeleda. Minu arust megalahe leiutis! |
 |
| Need oranžid rattad selle sinise valguse all lahedalt helendasid. |
 |
| See pilt on tehtud täitsa alguses, siis polnud veel inimesi. Pärast oli rahvast täis ja kõik liikusid, pildile jäi ainult suur udumass. :D |
 |
| Elisaga :) |
