Kevadvaheaeg 2017

Mul on olnud ülimalt emotsionaalsed viimased paar nädalat! (Vahetusaastal olles on emotsioonidega üleüldse keerulised lood.) Hea, et sellest kõigest nüüd juba natuke aega möödas on, suudan adekvaatseid lauseid moodustada. Koolis oli veits crazy, aga mõnus kohe-on-kevadvaheaeg-meeleolu ja siis tuligi see ebareaalsena näiv puhkusereis ja üleüldse kõik on nii super! Aga kõigest järgemööda.. ;)

IASB (Indiana Association of School Broadcasters ehk Indiana osariigi koolide ringhäälinguorganisatsioonide ühing) korraldab igal kevadel konverentsi keskkooli Raadio ja Televisiooni Produktsiooni (meedia-) klasside õpilastele ja me käisime ka. Kohapeal oli hästi palju erinevaid töötubasid/loenguid ja igaüks sai valida kaks tükki. Esimene, kuhu KATV grupiga läksime, oli põhiliselt uudistesaate (või mingi muu otsesaate) produtsendi tööst. Läbiviijaks oli WTHR kanali Eyewitness News, õhtul 23-se uudistesaate peaprodutsent (üle-riigilisel NBC telekanalil on igas osariigis nö tütarkanal, kus on kohaliku aja järgi mõned saadete kellaajad muudetud ajavööndite erinevuse tõttu ja uudised on kohalikud, nende stuudio on Indianapolises ja WTHR on see nö NBC Indiana tütarkanal). Palju möla, aga põhimõtteliselt tema reaalselt produtseerib seda uudistesaadet, mis ma telekast õhtuti aeg-ajalt vaatan ja väga huvitav oli kuulata, mis ta oma tööst rääkis. 

Teine töötuba oli pealkirjaga "The Most Fun You'll Have on TV" ja seda viis läbi üks lahe naine, kes monteeris selle sama telekanali ja uudistesaate reklaamklippe ja treilereid (näiteks nagu TV3-s see klipp, kus nad nö oma kanalit promovad, nende värviliste mullikeste ja pallikeste ja suure number kolmega), aga ta on töötanud ka teistel ametialadel ja ta näitas meile erinevaid videosid ja rääkis lahedaid lugusid ja üleüldse oli selline särtsakas karakter.

Peale seda oli auhinnatseremoonia, kus autasustati videokonkursi võitjaid (konkurss oli varem sel aastal) ja meie kooli üks õpilane sai animatsiooni kategoorias 2. koha, woohooo! :D Kokkuvõttes oli väga lahe päev veelgi lahedama seltskonnaga ja mul on nii hea meel, et mulle selline erakordne võimalus avanes!

Viimasel koolinädalal me ei pidanud KATV saadet tegema, kuna järgmine esmaspäev pole ju kooli, et seda näidata. Saime nädala "vabaks" ja õpetaja pakkus, et harjutaks stuudio-produktsiooni. Vot see on vinge! Tegime oma jutusaate ja proovisime päriselt lindistada. Jagasime rollid ära - saatejuht, külaline, kaameramehed, helimees, produtsent, ma ei mäleta rohkem. :D Produtsendil oli see mikrofoniga kõrvaklapikomplekt, et stuudios olevate kaamerameestega suhelda ja kõik nagu päris. Järgmine päev vahetasime rolle ja proovisime mängusaadet teha, õpetajal olid ette valmistatud küsimused, saatejuht küsis ja kaks mängijat omavahel võistlesid. See läks juba ladusamalt, saime enamvähem aru, kuidas asjad sujuvalt toimima saada jne. Nii raske on kogu seda protsessi seletada, aga oluline on see, et see oli niiiisuperhüpermegavinge ja mulle kõik see ikka hullult meeldib ja ise seal puldi taga istudes oli selline 'päris' tunne, nagu võiks saadet teha küll!  

Veerandi viimasel päeval toimus koolis rahvusvaheline festival. Keelte (Hispaania keel põhiliselt, ma ei teagi, mis veel) klasside õpilased olid valinud endale riigid ja ette valmistanud plakati vms selle riigi kohta. Saalis oli igaühel laud ja sinna sai panna lisaks plakatile ka suveniire, raamatuid, sellele riigile omast sööki - mida iganes keegi oli kodust kaasa võtnud või ette valmistanud. Mõned olid oma valitud riigile omastes riietes ja esinesid mingi rahvatantsu/-lauluga jne. Täiega lahe! Me KATV-ga muidugi filmisime kogu seda värki ja nii lahe, kuidas saime nautida oma "uudistetiimi privileege" - tundidest saime ära ja uksest lasti piletita sisse jne. :D Muidu oli organiseeritud nii, et kolmanda tunni ajal lähevad kümnendad klassid, neljanda tunni ajal üheteistkümnendikud jne ja igaüks pidi näitama 'passi' õpetaja allkirjaga, kust tunnist ta ära tuli. Need kes ei tahtnud festivalile minna olid klassis, aga mingit õppimist niikuinii enam ei toimunud. 

Koor oli mul ka sel päeval (seal ma käisin) ja tunni lõpus õpetaja ütles meile: "Enjoy your break! Don't get in trouble; I don't have money to bail you out of jail right now, I'm kind of broke." Ehk siis, et nautige vaheaega, aga ärge pahandustesse sattuge, tal pole praegu raha, et kautsjonit maksta. Nii armas temast! :D

Kohe järgmise päeva õhtul hakkasime Alabama osariigi Orange Beach'i poole sõitma. Alguses mu jaoks tundus nii imelik, et öösel sõidame, aga tegelikult see oli palju mugavam - vähem liiklust, lapsed magavad, pole palav jne. Kokku läks 19 h, sõit pidi olema 13 nii et 6 h läks pausideks (söömine, laste pissipausid, puhke- või unepeatused). Olime koos Lisa tütre perega, korralik kamp koos: mina, Lisa, Mike ja Chaney, väikesed Emmy ja Jaxy ja siis Jayma ja ta sõbranna Natae. Meil oli selleks nädalaks renditud kolmetoaline korter, täpselt ookeani ääres, ning ma jagasin tuba Jayma ja Tae'ga. Veetsimegi enamus aega kolmekesi ja meil oli väga lahe!

Esimese asjana kohale jõudes nägime ookeanivaadet rõdu pealt ja lihtsalt seisime ja tundsime rannatuult ja -õhku ja no tuli pisar silma.. Lihtsalt emotsioonid keevad üle kogu aeg. See oli niiiiii imeline! 16 aastat olen mere ääres elanud, aga ookean on ikka hoopis teine teema. Õhtul läksime kohe randa jalutama ja nautisime seda valget liiva paljaste jalgade all, kuulasime ookeanimühinat ja vaatasime tähti.. 

Esmaspäeva veetsime tüdrukutega ookeanis. Meeldiva supluse saladus - kui lainega näkku saad, hoia suu ja silmad kinni! See vesi on ikka nii soolane, et maitse on ülirõve ja silmad põletab peast ära. :D Aga lained on megaamõnusad. Ja võimsad! Iga kord kui vees miski jalga puudutas oli väike paanikahoog, et appi-isver-mis-kes-see-oli-ja-kust-see-siia-sai, aga see käib asja juurde, eks? :D 

Järgmine päev oli üsna samasugune - basseinis, ookeanis, vahepeal toas kiirnuudleid söömas ja siis tagasi randa. 

Kolmapäevaks olime põlenud.. Päikesekreemi olime küll kasutanud, aga kuna olime intensiivse päikese käes nii kaua, siis sellest ei piisanud. Olukord oli suht kole, kõikidel olid näod punased ja silmade alt paistes. Muu keha polnudki, isegi õlad mitte (ainult natuke punakas), aga just nägu. Ärkasime hommikul ülesse ja kõik vaatasime üksteist ja hakkasime täiega naerma ja siis paari sekundi pärast saime aru, et naermine (või ükskõik mis muu grimassi tegemine) on hullult valus ja siis üritasime kuidagi kontrolli alla saada ennast. :D Sel päeval me väga õue ei tahtnud minna.. Lasime nägudel neelata aloe-geeli.. Aga käisime šoppamas õhtu poole.

Vahepeal ringi sõites lugesin tänavasilte ja mõtlesin omaette muiates, et ei ole lihtsalt Aia tänav, on Doctor Martin Luther King Junior Boulevard. :D

Neljapäeval sõitsime Floridasse (u 45-min sõit) lennundus-muuseumisse. Põhiliselt olid seal USA õhuväe vanad lennukid. Näitused ja simulaatorid ja muud atraktsioonid ka. Esimese asjana sinna jõudes mõtlesin, et Rassa tahaks seda näha ja siis sisse jõudes lennukeid vaadates mõtlesin, et Arturit tahaks ka siia tuua..

Õhtul pimedas käisime basseinis ujumas ja rannas jalutamas jälle, lihtsalt nautisime. Vahepeal läks asi käest ära ja me lihtsalt naersime igast lambiste asjade peale ja mingi hetk olime nagu "mille üle me naerame?" ja siis naersime selle üle, et me isegi ei naera millegi konkreetse üle ja siis naersime üksteise naeru üle ja no kokkuvõtteks me naersime palju. :D

Näo jaoks ostsime kookoseõli (see, mis alguses on nagu tahke rasv, aga näppude peal sulab kohe ära) ja see lõhn on nii hea. Ma ei ole muidu eriline kookose asjade fänn, välja arvatud Raffaello. (Kui järgmine kord blogipostituses on ainult pilt Raffaello karbist, siis teate, et Raffaello - rohkem kui tuhat sõna!) Aga see isegi toimis ja kookos on nahale päris hea. 

Peaaegu iga õhtu enne kui magama lähen, siis mõtlen päeva sündmustele järele ja jõuan ikka ja jälle selleni, kui väga mul vedanud on ja kui tänulik ma olen, et mu pere on mulle selle võimalikuks teinud. Kõik, kes kuidagi sellele kaasa aitanud on - ma ei suuda teid ära tänada! See on elu parim võimalus! Aitäh! 💖

Eelmine aasta samal ajal tundus see kõik võimatu unistusena - mul ei olnud veel raha koos, mul ei olnud veel vahetusperet, ma ei teadnud, mis osariiki ma lähen, ma ei olnud veel põhikooligi lõpetanud. USAsse minek oli väga ebareaalne ja kuigi ma tahtsin, et see võimalikuks saaks ning töötasin selle nimel, siis ma ei julgenud kindel olla. Õnneks on inimesi, kes uskusid minusse rohkem, kui ma iseendasse uskusin ja nüüd ma olen siin!

"It always seems impossible, until it's done." —Nelson Mandela

Celeste'ga jutusaates

Eli hõivas minu lemmikkoha hetkeks

Stuudio (siis me veel ei lindistanud ja asjad polnud paigas)

Märts oli puuetega inimeste probleemide teadvustamise kuu ja filmisime selle jaoks klippe

Bioloogias tegime fotosünteesi katset

Armas :D

Teine katse oli mingite rohutirtsu moodi putukatega, hoidsime neid soojas ja külmas ja mõõtsime hapniku ja süsihappegaasi taset. Tarkusetera õpetajalt: "Crickets don't breathe well when they're dead." Jep, tõsilugu, putukad ei hinga eriti hästi, kui nad surnud on!

"I don't kill your puppies, you don't kill my crickets!" Õpetaja ütles, et tema ei tule ju meie koduloomi tapma, meie peame tema omad ka elus hoidma. :D

Mul ei läinudki seda vaja, aga vähemalt olemas oli, sain pilti teha :D

On ju nunnu pudelibeebi? Kuidas saab üks pudel nii armas olla, ma ei saa aru

Showkooride ja tantsugruppide kontsert oli, tähistamaks nende võistlushooaja lõppu, täiega vinged kavad!

Here we go! Alustasime Indianast, sõitsime läbi Kentucky ja Tennessee Alabamasse. :P (Pole veel sooja ilmani jõudnud nagu näha)

Esimese asjana autos ühendasin telefoni bluetoothi kaudu raadioga ära, sain mussi valida

Ma ise olin ilmselt vahepeal samasugune, hea, et minust keegi pilti ei teinud :D

Emme tahtis esimesest ettejuhtuvast palmist pilti, palun!

Vaade meie rõdult esimesel õhtul

Ja järgmisel hommikul

Mina ja Lisa (hommiku-nägu, ärge pange tähele)

😍

Jaxy ja Emmy

Tae, Jayma, mina

Suveniiriks purgis hai, miks mitte?

Neid krabisid sai osta lemmikloomaks :D

Selle sõbrakese ostis Jayma endale

Poes kohapeal tehti särgi peale spreijoonistus sinu soovile

Megalahe

Mu lemmikpilt kogu reisist :P Käisime selle vaateratta peal ka, mõnus!

National Naval Aviation Museum - maailma suurim mere- ja lennundusmuuseum

Nende siniste Blue Angels'ite lennu video oli simulaatoris ka

Astronautide jäätis, selline kõva, aga suus läheb rohkem nagu pudingu moodi. Hullult imelik, aga üsna hea isegi. :D

Chaney lasi endale tattoo teha ja me Jaymaga saime henna-maalingud sel ajal, kui tattoo-salongis teda ootasime. Tegelt on see pruun naturaalne henna, pole üldse tume. Pildi peal on näha see nö pasta kiht, see tuli maha koorida, kui kuivanud oli, ja all jäi naha peale pruun maaling.

Tüüpiline liiva peale nime kirjutamine ei jäänud ka tegemata, aga pime oli ja pilti ei saanud eriti teha :D

IMELINE NÄDAL OLI!!!

Nele on lahe ja Eliis tahab niisama feimi.

PS. Harry Stylesil tuli soolosingel välja! #SignOfTheTimes