Ma elan siin!

Natuke rohkem kui aasta aega tagasi, otsustasime Eliisiga vahetusõpilaseks minna. Tõsi, see oli Eesti-sisene ja nädal või kaks, aga siiski uus linn, uus pere, uus kool. Arutlesime muudkui, et mis kool siis valida ja issi ütles kohe, et mis seal ikka mõelda, Viimsi loomulikult! Mina sellest ilmselgelt vaimustuses ei olnud, see tundus ikka megahirmus. Muretsesin ja närvitsesin, aga vot, läksin, ja mul oli ülivinge nädal superlaheda klassi ja mega-armsa vahetusperega, mis möödus ilma, et mulle see oleks kohale jõudnudki. Sain sealt uut energiat, palju motivatsiooni edasi toimetamiseks ja ma olin selle olukorraga väga rahul. 

Siinkohal tuleb mängu jälle issi, kes ütles, et nüüd on siis aeg hakata välismaale vahetusõpilaseks minemise kohta infot otsima. No andke andeks, aga mina ja aastaks teise riiki? Never. (Kui, siis äkki kunagi hiljem, isegi ülikoolis jõuab veel.) Kuigi ma olin kindel, et seda ei juhtu, siis ikkagi uudishimust kirjutasin Googlesse "vahetusõpilaseks välismaale" ja esimene asi, mille leidsin, oli kuulutus, et oktoobris on Tallinnas YFU infotunnid, mida viivad läbi ise vahetusaastal käinud noored. Käisin seal ära ja see tundus nii lahe. Ma imetlesin neid inimesi, et nad sellise peatüki oma elus läbisid, aga ma ikka veel ei mõelnud, et see võiks ka minu jaoks reaalsuseks saada. Saatsin siiski kandideerimisdokumendid ära ja sain kutse valimispäevale, siis tuli lepinguvestlus, keeletest, stipendiumi-intervjuu, rahvusvahelise faili täitmine, kodugruppide kohtumised, eelorientatsioon, viisa tegemine jnejne. Kõik kuidagi iseenesest veeres edasi ja üks asi juhatas teiseni. Iga sammuga olin omadega järjest rohkem sees ja kõik keerles selle ümber, lõpuks ma muud enam ei tahtnudki, kui et see päriselt ka juhtuks. Iga järgmine samm oli eneseületus ja kogu protsess oli emotional roller coaster (tegelikult see jätkub siiani). Kogu teekonna vältel olid minu kõrval imelised inimesed, kes uskusid sellesse kohati rohkem kui ma ise ja aitasid kõigega. (Igaühel oli selles oma roll, mu mõlemal perekonnal ja kõikidel mu ümber.)

Ainuke asi, mida ma kahetsen, on see, et ma toetusin liiga palju issi ja Sireti peale. (Ilma teieta poleks see võimalikuks saanud, aitäh teile!) Ma (vähemalt ise uskusin, et) ei oskanud paremini, aga nagu ikka tagantjärele tarkus, oleks ju võinud ise rohkem pingutada ja iseseisvam olla jne. Aga see enam ei loe. Loeb see, et ma olen siin, ma olen õnnelik ja ma proovin kõike õpitut tulevikus ära kasutada, oma vigu parandada ja anda endast parim. :)

Viimasest postitusest on kaua aega möödas, aga see aeg on möödunud lennates. Vahepeal käisime näiteks Indianapolise downtown'is jalutamas. See oli esimene jahedam nädalavahetus ja ega kaua õues olla ei tahtnud. Aga ilm oli iseenesest ilus ja päike paistis. Veetsime mõnusalt aega ja tagasiteel käisime söömas ka. Eelmisel nädalavahetusel oli jõululaat, kus müüdi palju käsitööd, tšekkasime selle ka üle. Millalgi käisime kirikus jõulukontserdil kah. Üleüldse oleme juba kodus jõulukaunistused välja pannud ja kuusk on valmis. Pühapäeva hommikuti ikka käime kirikus ja peale seda tavaliselt oleme kodus, selline rahulik õhtu enne uut tegusat nädalat.

Sel nädalal oli Thanksgiving ja käisime Jimi vanemate juures tänupühasöömaajal. Chaney pere oli ka seal ja üleüldse üsna suur seltskond oli. Mulle meeldis, mõnus õhkkond ja selline sigin-sagin, aga mitte liiga närviline. :D Järgmine päev oli Black Friday ja käisime šoppamas. Oli ikka palju rahvast jah. Järjekorrad olid poe tahaotsa välja ja kui seal seisin, siis oli tunne nagu 3 tundi oleks möödas ja ikka veel pole sentimeetritki kassale lähemale liikunud. Tegelikult nii hull ei olnud, sest me otsustasime, et ootame selle kõige hullema aja kodus ära ja lähme siis, kui asi hakkab maha rahunema. Nii et minu järjekorras-seismise rekord on kõigest natuke üle poole tunni.

Pühapäeval käisime Indianapolises korvpallimängu vaatamas koos teiste YFU vahetusõpilastega. Jällegi üks vinge õhtu. Esiteks see hall oli megasuur ja hästi kõrge. Pingiread olid järsu kallakuga ja rohkem läksid kõrgusesse, mitte laiali. Nii et meie vaatasime mängule ülevalt alla. Aga vaade oli hea ja muidugi ülisuured ekraanid olid ka. Kossu mulle meeldib vaadata, selline kiire mäng (võrreldes jalkaga minu arust) ja kuna enam-vähem tean reegleid ka ikka, siis huvitav jälgida. Pauside ajal oli tasemel meelelahutusprogramm: erinevad mängud, loosimised, akrobaatide etteasted ja muidugi tantsutüdrukud. Minu arust nii vinge mäng, mis vahepeal tehti, oli inimburxi teatevõistlus kiiruse peale. Ehk siis üks suure kuklikostüümiga inimene oli selili ja siis kui öeldi start hakkas ta partner saali pealt burximaterjali kokku tooma, joonejooksu põhimõttel, et jooksis suure pihvini ja siis jooksis tagasi ja pani selle kukli peale, siis jooksis suure juustuviiluni ja viis selle tagasi kukli peale, siis jooksis suure tomativiiluni ja jälle tagasi jnejne, kuni viimaks pidi ise pealmiseks kukliks hüppama. Ja kaks burxi kõrvuti jooksid. :D (Need juustuviilud jms olid riidest või poroloonist vms materjalist.) Kõige lõpus on mõned pildid ka sellest õhtust. Hea mäng oli, Indiana Pacers võitis! :P

Turistikas

Sel reedel oli seal kontsert ja pandi jõulutuled põlema, me vaatasime otseülekannet kodust. 

Selle aja jooksul, mil me seal olime, toimus kolme erineva pulma fotosessioon ümber selle monumendi.

Päike tegelt paistis, lihtsalt majad olid ees.

Sellised tegelased jooksid ringi seal.

Kommipood :P

Hobukaarikuid nägime ka ikka omajagu.

9/11

Mälestusmärk 9/11 hukkunutele

Jalutasime mööda seda kanaliäärt.

Ma ei tea miks, aga mulle nii meeldib see graffiti-liblikas. :)

Kirikus oli jõulukontsert

Lumememm jõululaadal

Tuleb ikka jõuluvanaga pilti teha, vahet pole, et november alles. :D

Taksikutsu-ingel :D

Meie kuusepuuke. See lumememm seal on mu lemmik! (Võib-olla hiljem panen parema pildi ka)

Kooli vet-klassist leiab igasuguseid loomakesi.

Bioloogias on mõnikord laua peal joonistus eelmiselt klassilt, seekord siis Dave.

Tegime bioloogias eksperimenti munadega ja igaüks sai oma muna. Kõigepealt lasime äädika sees seista (nii et see munakoor läks õhukeseks ja pehmeks) ja siis pooled panid oma muna vette ja pooled maisisiirupisse. Vette pandud munad olid pärast vett täis ja megasuured, siirupisse pandud munad olid väiksed ja kõik vesi oli välja tulnud.

Enne mängu kutsuti kõik mängijad ükshaaval välja ja siis lauldi USA hümni.

Tundub nii kaugel, aga tegelikult nägi hästi.

Mina, Vin, Emma ja Gustaf

Midnight on the Oasis, KHS Prom 2016!!

Ossaisver, ma ei tea kust alustada! Parim õhtu imeliste inimestega!! Terve õhtu võib kokku võtta lausega "Oh my god, oh my god, oh my god, is this real?" Iga kord kui ringi vaatasin ja hakkasin mõtlema, et kus ma olen ja mis toimub, siis tahtis ikka pisar silma tulla, võimatu on kirjeldada kui õnnelik ma olin.. (Ma olen praegu ka õnnelik, aga see tunne oli midagi erilist.)

Kohe kohale jõudes oli suur wow-efekt, ei tundnud äragi, et see meie koolimaja on. Koridor oli punase vaibaga ja sealt läks edasi tantsusaali ja cafeteriasse. Kõik oli superhästi kaunistatud ja ilus, mitte kuskil ei olnud lihtsalt tühja seina, seinad olid kaetud riidega (selline õhuke ja kena, piltidelt natuke näha). Osades kohtades olid jõulutuled ja tantsusaalis oli diskovalgustus. Cafeterias olid lauad ja igal pool ilusad dekoratsioonid. Isegi prom'i kirjadega salvrätikud olid laudade peal. Ühesõnaga kõik nägi väga uhke välja.

Söögid olid megahead, suupisted ja väikesed cheesecake'd, maasikad šokolaadiga jms. Jookideks olid limonaad, jäätee ja vesi. :D Cafeteria ääres oli ka photo booth, kus sai pilte teha. Selliseid formaalseid promipilte sai ka teha, et hiljem tellida ilmutatult. Selle jaoks oli fotograaf fotonurgas.

Inimesed olid loomulikult imeilusad, poisid kõik viksid ja viisakad, lipsud ees ja roosid rinnas, tüdrukutel ikka uhked kleidid-kingad-soengud-meigid, fancy värk. Kohe uhke tunne oli nende hulka kuuluda. :) See õhtu oli korralik enesekindluse-boost ka. Kõik olid iga vastutuleva inimesega nagu "Omg, you look gorgeous", "Thank you, I love your dress, you're so beautiful" jnejne. :D Ma ei olnud ka kiitustega kitsi, kõik olid nii ilusad ja seda tuli neile ikka öelda ka. ;)

Mina olin koos supervingete tüdrukutega, kokku oli meid neli (enamasti, vahepeal rohkem). Mul on niii hea meel, et ma just nendega koos olla sain! Seltskond on alati oluline ja kellegi teisega oleks see õhtu võinud mul hoopis teistsuguseks kujuneda. Aga nendega on alati lahe ja saan ennast hästi tunda, nagu olen üks nende seast, mitte vahetusõpilane. Käisime vaheldumisi tantsimas ja cafeterias. Lauas istudes liitusid meiega kogu aeg erinevad inimesed, ajasime juttu, naersime ja kui kuskil kedagi tuttavat nägime, jooksime jälle kallistama. Ja siis uuesti tantsima!  :D 

Prom King ja Queen valiti õhtu lõpus, tüdrukud said hääletada promi-kuninga poolt ja poisid -kuninganna. Ma ei tea neid, kes valituks osutusid, aga ilusad inimesed. :D Prom song oli ka, kaks Senior'it esitasid, "Over and over again" oli seekord. See oli üliarmas etteaste, poisi ja tüdruku duett, neil oli kena koreograafia ja ilusad hääled ja täitsa nagu päris. :)

Mis veel..? Üks abieluettepanek tehti, vastati jaatavalt. :D Siis üks tüüp oli vinge, kõik viisakas riietus, eksole: mustad püksid, must triiksärk, punane vest, lips ees.. Ja siis jalas olid punased crocsid. :D Confidence level 1000 :D Aga see oli läbimõeldud tal, vest ja crocsid matchisid värvi poolest täiega hästi ja omamoodi stiilne oli isegi :D Aga no crocsidega peole... Lahe oli ka Cha Cha Slide tantsimine. :D Selline line dance, mille liigutusi kõik peast teavad (nagu Macarena). Inimesi oli megapalju ja kõik korraga tantsisid ja see oli nii vinge minu arust.

Raske on kirjeldada seda kõike (ja ilmselt unustasin paljud asjad siia kirjutamata), aga see oli ilmselgelt parem, kui need promid, mida filmides näidatakse. (Sest see oli päriselt ka amazing, mitte kellegi poolt välja mõeldud.) :P Nautisin kogu õhtut täiega ja mul on niiiiii hea meel, et mul üldse selline võimalus oli ja et ma siin olen! 

TV Productioni õpetaja filmis promil ja esmaspäeval koolis kui hakkasime uue nädala KATV-d kokku panema (5 minutiline nö kooliTV saade, mida iga esmaspäeva hommikuti klassides vaadatakse), siis teised pakkusid, et ma võiks promist klipi kokku panna, kuna neile meeldib mu stiil. Mind üllatas, et nad üldse minu peale tulid, aga mul on selle üle hea meel ja muidugi olin nõus. :)

KATV-d teeb iga aasta uus tiim ja nii lahe, et sel aastal olen mina just seal klassis. Põhitiimiks olemegi me kolmekesi (mina, Hayden ja Nathan). Huvitav, kas varem on neil üldse keegi vahetusõpilastest teinud seda? Igatahes, kuigi ma palju kaamera ees ei ole, ainult siis kui vaja, enamasti ma nendega koos filmin ja monteerin, siis ikka koolipeal tuntakse ära mind aegajalt. Just täna üks tüdruk, keda ma varem näinudki pole, tuli koridoris mu juurde ja ütles, et nägi mind KATV-s ja ta arvab, et ma olen armas. :) Õpetajad ka kiidavad. Aga üks pluss on veel see, et ma tänu sellele õpin nii paljusid erinevaid inimesi koolist tundma. Iga nädal on lühiintervjuud erinevate õpilastega, tutvustame kooli huviringe, Question of the Week rubriigi jaoks küsitleme vahetunnis suvalisi inimesi jne. Ega ma neid kõiki selle kaudu loomulikult tundma ei õpi, aga vähemalt näod on tuttavad. Ja kogu aeg olen koolis toimuvaga kursis, kuna uudistes ju alati teadustame, mis sel nädalal ees ootab.

Muide, täna kaks inimest küsisid, et kas ma saan valida või pole veel 18. Ütlesin, et ma ei saa ju valida ja siis üks oli: "Aajah ma kogu aeg unustan, et sa pole siit pärit" ja siis teine kõrvalt kommenteeris: "Misasja, sa oled vahetusõpilane w?" :D No ilmselgelt ma nendega väga tihedalt ei suhtle, aga ikkagi juba kaks kuud samas tunnis. :D Ja eile jälle üks vahetusõpilane ei uskunud, et ma ka vahetusõpilane olen. See on kui kompliment kusjuures. :D Kuigi ma ei saa aru, kuidas on võimalik mitte märgata mu puudulikku inglise keele oskust.. :D Aga ju siis olen hästi sulandunud (aga mitte massi kadunud) ja see oligi üks eesmärkidest. :)

Need on päris roosid! Lisa andis selle mulle täpselt enne minekut ja ma ei teadnudki, et ta selle mu jaoks ostnud oli. 

Sisenemine

Cafeteria

Cheesecake torn

Red Velvet kook valges šokolaadis :P

See pilt on tehtud kõige alguses, sellepärast ka nii tühi tantsuplats. Hiljem oli ikka kõik seinast seinani inimesi täis pakitud..

Halloween ja Christmas spirit..

Esmaspäeval oli Halloweeen! Koolis korraldati Trick or treating väikestele lastele. Iga huviring/klubi dekoreeris ühe ruumi, ma olin koos Film Club'iga, ja õhtul pered said tulla ja tuua oma väiksed lapsed koolimajja, et nad saaksid Halloweeni tähistada, aga ei peaks halva ilmaga mööda tänavaid käima, vaid lihtsalt koolis paljudes erinevates ruumides. Täiega lahe mõte mu arust. :) Ma ise olin õhtul kodus, jagasin kommi neile, kes ukse taha tulid. Aga sellegipoolest oli tore päev, Halloweeni-meeleolu ümbritses kõiki. (Kes pole päris täpselt aru saanud, siis trick or treating on sarnane meie mardi-/kadrijooksmisega, aga kostüümides tegelased küsivad "Trick or Treat?" ehk siis kas annad neile kommi või nad teevad mingi vembu või pranki sulle. Üks õpetaja rääkis, et kunagi nad määrisid kellegi maja aknad väljaspoolt seebiga kokku, aga jäid vahele. :D)

Peale Halloweeni kohe järgmisel päeval (1. novembril) hakkas jõuluteema pihta. Tegelikult poodides on asjad väljas juba septembrist saati, aga nüüd ikka päris crazy. Poodides jõulukuused, jõulukaunistused ja "jõuluvana abilised" jagavad komme.. Telekast iga päev jõulufilmid ka. :D Ega mul tegelikult selle vastu midagi pole, jõulud on toredad! :P

Ma lisan siia hunniku pilte ka. Need jõulukuused on kaubanduskeskuse koridoris (see poodide vaheline osa) ja kõik on müügis. Nendega mingi teema ka, et iga puu ja selle ümber olevad asjad on mingi organisatsiooni poolt välja pandud ja need asjad on sponsoritelt ning see, kes selle puu ostab, saab endale kogu selle komplekti koos kingitustega sealt ümbert ja raha läheb sellele organisatsioonile. Ja siis saab hääletada ka lemmik-kuuse poolt jne.

Täna sööme kommi, homme sööme kommi, kommi sööme ülehomme..