Kiirülevaade viimasest kahest nädalast:
Eelmine reede korraldas meie kirik tantsuõhtu erivajadustega inimestele ja me Lisaga olime vabatahtlikud korraldusmeeskonnas. Otseselt me ei aitanud korraldamist, aga see oli üles ehitatud nii, et iga erivajadusega/puudega prom'ile tulija või paarike saab endale vabatahtlikust saatja, kes temaga/nendega terve õhtu koos on. Meie "hoolde" jäi üks hästi armas vanapaar. See prom ei olnud ainult noortele, vaid igas vanuses inimestele ja nii tore, et ikka kõikide peale mõeldakse. Õhtu teemaks oli Country Nights; kõik olid kantri-stiilis riides ja ruumid olid kantri stiilis dekoreeritud, söögid ja muusika muidugi sobisid ka teemaga. Eraldi oli tantsusaal ja auditoorium, kus sai karaoket laulda. Igatahes meil oli tore õhtu ja mul on hea meel, et sellisest ettevõtmisest osa sain ja ka enda panuse andsin.
Laupäeval olime kodus ja sain üle pika aja kaua magada ja raamatut lugeda. Tavaliselt selleks aega ei jää, nädalavahetused on alati organiseeritud ja vaja kuskile minna, mis tähendab, et ärkama peab ikka (minu jaoks) väga vara. Pühapäeval käisime veel viimast korda sel aastal järve ääres suvilas, aitasime Jimil paadi kuuri panna ja üleüldse muud asjad, mis vaja enne talve ära teha. Edasi läksime mingisse linna, mis seal lähedal oli ja lihtsalt šoppasime. Ja oligi nädalavahetus möödas..
Koolipäevad mööduvad alati megakiirelt. Polegi midagi erilist öelda seekord. Hakkasime jõululaule õppima ja laulsime ka "Püha ööd". (Poed on juba septembrist saati jõuluasju täis.) Ükspäev käisime kooritunni ajal hoopis orkestriproovi vaatamas. Nad õppisid laulu "Shut up and dance" ja see kõlas nii lahedalt nende esituses. Mitu testi oli jälle, sest grading period'i lõpp läheneb. Aga koolis tunnen ennast hästi, igas mõttes. Õppimisega saan hakkama ja teistega suhtlen järjest rohkem ja vabamalt. Õpetajad hakkavad ka aru saama, et ma tegelikult oskan, küsivad tunnis ja arvestavad ikka teistega võrdselt, mitte kui vahetusõpilast, kes midagi ei mõista ja lihtsalt tunnis istub. Alguses oli lihtne, tegin küll kõike kaasa, aga õpetajad pigem lasid lihtsalt olla. (Tegelikult see oli vajalik ka, kuna ega ma alguses suurt midagi tunni teemadest ei jaganud.)
Neljapäeval hakkasime kohe peale kooli Indianapolise poole sõitma, et kinno minna. Mingi film, mida Lisa ja ta tütar ja ema näha tahtsid. Dokumentaal ühest nais-kantrilauljast, kes Indianas elas (nad teavad seda kohta, kus ta elas jms.), aga kes sel kevadel vähki suri. Kena südamlik film oli!
Sel reedel polnud kooli, sest õpetajatel oli koolituspäev, aga õhtul oli kodumäng. Ehk siis käisin Ameerika jalgpalli vaatamas jälle. See on ikka nii naljakas mäng, mina selle pointist aru ei saa. :D Aga student section'is on vinge, kõik elavad kaasa ja karjuvad ja tuju on üleval. Läksin küll kahe sõbraga, aga kohtasin seal palju teisi tuttavaid ja sain juttu ajada ka teiste vahetusõpilastega. Üks Vietnami tüdruk ei uskunud, et ma ka vahetusõpilane olen, ta ütles, et ma näen nii American välja. Ja üks poiss, keda ma varem kohtanud pole, tuli lampi mu juurde ja küsis, kas ma olen Saksamaalt. Ta sõbrad olid öelnud talle, sest ma nendest kellegagi samas inglise keele tunnis. Jutud liiguvad.. :D
Laupäeval kohtusin Lisa õdede-vendade ja nende lastega. Lisa venna juures oli cook-out, ehk selline grill-chill istumine. Tegime hotdoge ja istusime lõkke ääres, (nad panid sellise väikese musta paki lõkkesse ja see muutis leegi värviliseks, lilla, sinine ja roheline, Black Magic :D) mängisime lastega Halloween'i mänge (Halloween siin täiega teemas juba) ja niisama ajasime juttu. Teistelt Eesti-USA VÕP-idelt olen kuulnud, kuidas on arvatud, et nad Austraaliast. Mul oli ka esimene selline olukord. Küsisid, et kust ma pärit olen, ütlesin Estonia ja siis keegi oli nagu "Okay, Australia.. interesting." :D
Enamus inimesi ei tea Eestit, aga mitte nagu, et üldse sellise koha olemasolust midagi ei tea, vaid lihtsalt nad võib-olla on kuulnud kunagi, aga neil pole õrna aimugi mis see on või kus see on. Muidugi omajagu on neid ka, kes kuuldes "Estonia" on nagu "What's that?" Esimene küsimus on tavaliselt, et mis keelt meil räägitakse. Kõik on väga üllatunud kuuldes, et meil on oma keel, ikka arvatakse, et põhiliselt inglise keel igal pool. Ja teine levinud küsimus on, et kas Eesti/eesti keel on Venemaaga/vene keelega sarnane. Paari õpilast olen kohanud, kes teavad Eestit tänu Kerli Kõivule. Üks ütles nt, et ta teab, et Eesti alast pool on mets. Nii lahe tegelt, et isegi kui meie jaoks on ta lihtsalt selline omamoodi artist ja tegelikult palju ei hinda tema muusikukarjääri välismaal, siis mingis nö suvalises USA kohas Kokomos noored teavad, et Eestis on ilus loodus, tänu Kerlile.
Blogipostituse järgi tunduvad need möödunud kaks nädalat päris igavad, (mitte just igavad, aga nagu polekski midagi erilist teinud), tegelikult ei ole see absoluutselt nii. Lihtsalt niimoodi meenutama hakates ei ole need emotsioonid enam nii värsked ja ei oskagi midagi kirjutada. Ja tavaliselt õhtuti ma olen nii väsinud, et ei viitsi hakata blogiga tegelema. Aga ma võin 100% kindlusega öelda, et vahetusõpilaseks tulemine on mu elu parim otsus ja ma olen nii-nii õnnelik!
 |
| Mina ja Lisa :) |
 |
| Crossroads Community Church |
 |
| #CountryNights |
 |
| U.S. Government'i õpetaja lisab alati lahedaid pilte slaididele :D |
 |
| Terve bioloogia tund kulus selleks, et stabiilne torn püsti saada. Esialgu see kogu aeg lagunes laiali ja markerid lendasid igale poole. :D (Rühmatöö tund oli, see polnud küll päriselt tunni eesmärk, aga pole hullu..) |
 |
| Juhiks tähelepanu sellele koerale, kes meiega lõkke ääres istus |
 |
| Oreo-pallike monsteri-nahas |
 |
| Panime helendavad pulgad veepudelite sisse ja mängisime kõrvitsa-bowlingut lastega õhtul |
 |
| Emmy kunstiteos |
