Koolis jätkub kõik nii nagu enne vaheaegagi. TV Productionis teeme ikka KATV-d ja sain nüüd oma nö vastutusala ka. Koos küll filmime, aga minu monteerida jääb rubriik Question of the Week. Rühmatööna tuleb ka üks suurem vabal teemal projekt valida, aga selle pärast ma väga muretsema ei pea, kuna ma olen nende samadega, kes mind kõige esimesel päeval enda gruppi kutsusid, ühes rühmas ja meil koostöö sujub ja nalja saab alati. Üldiselt olengi suhtlema jäänud nendega, kes kohe alguses rääkima tulid või kõrvuti istuma sattusin vms.
TV Productioni klassis on meil uus liige ka. Career Center'is (seal on erialapõhised tunnid) on loomaarstiks õppimise võimalus ja seal on loomad, kelle eest õpilased hoolitsevad. Üks rott oli teiste poolt hüljatud ja ta oli vaja kuskile mujale paigutada, et teised rotid talle peksa ei annaks. Ja meie õpetaja oli nõus enda hoole alla võtma teda. Nüüd meil ongi klassis suure puuriga rott ja ta on päriselt ka nunnu. :D
Mingi päev U.S. Government tunni ajal kuulutati kooliraadiost, et kõik Seniorid peavad auditooriumisse kogunema, erakorraline meeting. Ja siis selle peale terve klass tõusis püsti ja läks minema, sest kõik on Seniorid. Ma olen ainuke Junior seal tunnis, teistes tundides olen ka paljude Senioritega ja mulle ikka veel ei mahu see pähe. Ma õpin samu asju, teen nendega samu töid ja saan samade kriteeriumite järgi hindeid (mul A-d muideks) ja nemad on 18 ja lõpetavad keskkooli, aga ma pean peale seda aastat veel kolm aastat keskkoolis käima. Osad tunnid isegi on kolledžipõhised, näiteks mul on AP Biology ja Precalculus'e õpiku peal on kirjas "college-level materials to high schools". Aga ma tunnen ennast hästi tundides ja nende inimestega, ja ma teadsin, et see kooliaasta mul Eesti ei loe, seega kõik on okei. :) Mulle täitsa meeldib endast vanemate õpilastega tundides olla, halvem variant oleks hoopis, kui peaksin Freshmanide draamade keskel olema. :D
Kolmapäeval toimus suur testimine, umbes 200 õpilast korraga Cafeteria's. See oli test, mida on vaja, et AP (advanced placement) tundides dual credit'it saada, ehk siis kolledžipunkte vms. Ja üleüldse kolledžisse sisseastumisel nõutakse selle testi tulemusi, selle järgi paigutatakse sind õige tasemega tundidesse jne. Testil oli kolm osa - lugemine, kirjutamine ja matemaatika. Toimis nii, et valikvastustega küsimused (arvutis) ja järjest raskemaks lähevad. Kui õigesti vastad, läheb edasi, kui vahepeal mitu tükki järjest valesti vastad, siis tulevad uuesti lihtsamad küsimused jne nii et igaüks läheb oma rada pidi. Matemaatika osas oli kaks taset, esimese taseme ma tegin hea skoori peale ära ja siis ta läks mul edasi, nii et tegin College Level Math testi. Sellest ma muidugi läbi ei saanud, aga see vist loogiline ka, ega ei peagi peale põhikooli kolledži matemaatikatesti ära tegema. :D
Neljapäeval, 27. oktoobril käisime Film Club'iga Heartland Film Festivalil Indianapolises. Läksime kohe peale kooli ja tagasi jõudsime õhtul üheksa paiku, aga see oli megavinge päev. Seltskond oli super! Enne kino läksime kaubanduskeskusesse, et seal mingi söögikoht leida ja siis istusime peaaegu kogu grupiga (meid oli kokku muidu 13, aga paar tükki olid eraldi kuskil mujal) ühe laua taga ja sõime nagu üks suur pere. :D Ja siis jooksime (sõnaotseses mõttes, kuna tahtsime häid kohti saada ja varem saali minna) kino poole. Toolid olid megamugavad ja nupust automaatselt käis toolikori alla ja see jalgade alus tõusis üles. Meie seanss oli High School Film Competition Official Selection ehk sinna festivalile esitatud parimad keskkooliõpilaste tehtud lühifilmid/-animatsioonid. 11 kuni 5-12 minutilist lühifilmi, millest mõni oli dokumentaal, mõni oli väljamõeldud lugu ja paar animatsiooni ka. Kõik olid ülihead ja ikka tegi kadedaks! Amazing, milliseid lugusid oskavad video kaudu edasi jutustada keskkoolilõpetajad. Auhinna said kaks lühifilmi ja nende autorid olid ka seal, niiet pärast vaatamist sai neilt küsimusi küsida ja nad rääkisid veidi sellest protsessist ja kust nad said selle idee jne.
Kui kinosaalist välja läksime, siis seal koridoris sai proovida virtuaalreaalsuse prille ja muidugi kõik tahtsid katsetada. Ja see oli tõesti cool, vaatad filmi, aga oled ise filmis sees. Sarnaneb selle 360-kraadise pildiga, kus saad ükskõik mis suunda keerata ja vaadata, aga film käib ja ise oled seal sees ja saad ringi vaadata. See tundub ikka väga reaalne. Mingi kaader oli, kus (dokumentaal)filmi peategelane sõitis autoga ja mina olin siis nö kõrvalistmel ja reaalselt oligi tunne, nagu sõidaks kaasa. Sai aknast välja vaadata ja autolakke ja igale poole, ainult et maha vaadates paistis tühi autoiste ja täiega segadusse ajas, et miks ma oma jalgu ei näe. :D Tagasisõites bussis laulsime raadiost tulevaid laule kaasa ja üleüldse kogu aeg oli mõnus atmosfäär. Lõpuks õhtul koju jõudes olin väsinud, aga väga õnnelik ja rahul oma päevaga!
Reedel käis Government tunnis Kokomo linnapea meiega rääkimas, saime küsimusi küsida jne. Üllatavalt huvitav oli ja peab mainima, et väga sümpaatne mees on. Tal on vinge nimi ka - Greg Goodnight. Mõtle, kui ma oleks Hedy Headööd.. :D Aga peale kooli reedel läksime Eastern High School'i Drama Club'i sügisetendusele, kus Lisa abikaasa õelaps esines ja see oli ka lahe.
 |
| Käisime koertega jalutamas (esimest korda) ja see oli ikka paras närvikulu Lisale, sest koerad pole harjunud rihmadega ja üldse jalutamisega ja kogu aeg tõmbasid endal kõri kinni kaelarihmaga. |
 |
| Indiana Avenue :) |
 |
| On ju nunnu?! |
 |
| :P |
 |
| Virtuaalreaalsuse prillid |
 |
| Eastern High School'i Drama Club |
 |
| Let the movie begin.. |
