Juba jälle nädal möödas

Koolinädal möödus ülikiiresti! Saan nüüd PowerSchool'i sisse logida ja näen seal oma "hindeid" ehk siis tähestikku, A, B, C - kõik olemas. :D Governmenti töö sain A, inglise keele testi sain B (superlahe) ning bioloogias B, (tunni- ja kodutööd A-d, aga testi sain C, kuna see oli nö suur kontrolltöö ja kui nad selle teemaga alustasid, siis ma veel ei olnud siingi, nii et ma pooli asju ei teadnud). Aga muidu nädal oli täiega tore!

Kooritunnis mingi päev mängisime joonistamis-aliast muusika teemal. Jagasime kaheks meeskonnaks ja siis kordamööda kummastki meeskonnast üks läks ette, võttis kaardi ja siis oli 1 minut aega joonistada tahvli peale ja meeskond pidi ära arvama. Kui ei jõudnud, siis teisel meeskonnal oli 1 võimalus pakkuda. Seal kaartidel oli muusikalisi termineid, erinevaid pille, laulupealkirju jms. Üks tüdruk sai mingi raske sõna ilmselt ja jõllitas seda kaarti tükk aega, siis ütles valjusti "oh my god" ja ülejäänud klass vastas kooris "look at her butt", sest ta ütles seda täpselt Nicki Minaj'i Anaconda moodi ja jälle saime naerda täiega.

Matemaatika tunnis liitus meiega vahetusõpilane Itaaliast. Niii veider oli vaadata, kuna see oli tema esimene koolipäev ja mul on väga selgelt meeles minu esimene koolipäev, aga nüüd istusin seal juba nagu kohalik ja teadsin, kuidas asjad käivad, näitasin talle kust õpikuid saab ja peale tundi aitasin tal bussi leida jne. Päris huvitav tunne näha ise kedagi, kes esialgu midagi aru ei saa.

Koolis on igaühel ka oma Student ID, 9-kohaline number, ja selle peab sisse toksima sööklas, kui süüa võtad. Algul ma ei saanud aru, kuidas nad kõik selle nii kiiresti sisestavad, kui ma ise pean paberi pealt number-haaval lugema. Aga nüüd mul see ka täiesti peas ja ei pea mõtlemagi.

Veel on lahe, et mõnes klassis on white-board lauad. Laua keskel on alati tops tahvlimarkeritega ja tunni ajal kõik niisama joonistavad laua peale ja siis käega pühivad maha. Mõnikord lausa on tööülessanne, et joonistage graafik laua peale, päris vinge. Ja bioloogia tunnis kasutasime sellist klassi, kus lauad on klassis laiali ja seinte ääres ja  iga laua kohal on telekas. Üks õpilane ühendab oma läpaka telekaga ja paneb sealt slaidiesitluse tööle. Teised võtavad oma läpakatest lahti töölehe (Google Drives kõigiga jagatud) ja üks kirjutab vastuseid. Arvata võib, mis saab, kui kõik saavad ühte ja sama dokumenti muuta. Selline võidu-kirjutamine ja üksteise tekstide kustutamine. :D Ja sealt telekast nägi tihedamini gorilla pilte, kui evolutsiooni-teemalist slaidiesitlust.. Google Drivega seoses tuleb meelde ka see, et kui Salme koolis kasutasime Google Classroomi, siis kõik tööd tuli "Turn in-ida". Siin on üleüldse kõikide töödega nii, mitte ainult arvutis, vaid ka paberi peal. Kui valmis, siis turn them in ehk viid õpetaja laua peale. Bioloogia tunnis õpetasin ka Abbyle eestikeelseid sõnu ja ta sai täiega hästi hakkama, isegi "asjaajaja" ütles korralikult välja. 

Radio and Television tunni projekti sain ka valmis ja kohe järgmine päev klassi astudes nägin, et minu video oli suurelt ees valmis vaatamiseks. Me vaatame klassis kõikide videosid, aga ikkagi ma veits kartsin, sest ei oskanud arvata, kuidas klass reageerib. Kuna eesmärk oli teha video endast, siis see oligi täielikult minu vaatenurgast ja seega mu jaoks üsna isiklik. Kui õpetaja video tööle pani, siis terve klass lihtsalt vaikides vaatas, (mina vaatasin pigem neid, sest videot olin juba niigi palju näinud ja olin ärevil, sest ma ei saanud nende emotsioonidest aru) ja kui läbi sai, siis kõik hakkasid plaksutama. Ülihea tunne! See tekitas täiega huvi neis ja kõigile meeldis ja õpetaja ka hullult kiitis, sest see oli ju ta jaoks üllatus, et ma midagi teha oskan. Kiitis muusikavalikut ka ja selle üle on mul eriti hea meel, kuna mulle endale täiega meeldib mu muusikavalik selle video puhul, sõnad ja kõik läheb hästi videoga kokku ja tekitab sellise õige emotsiooniga feelingu. Ega see video nüüd mingi superhüper hea ka ei ole, saaks ka palju paremini, aga see siiski toimis, ei jätnud vaatajaid külmaks, ja ma olen oma esimese tööga väga rahul ja nägin ikka vaeva ka. Seda on raske seletada, aga see kuidagi lõhkus müürid ja suutsin ennast nende jaoks tõestada. Kui varem olin lihtsalt mingi suvakas, kes istub klassis, siis nüüd tunnen, et mind võeti tiimi vastu. Isegi need, kes varem kunagi polnud minust väljagi teinud, küsisid, et kus mingi asi filmitud on ja Eesti kohta jne. Muidugi see tähelepanu oli ajutine, aga ikkagi see muutis asja. Õpetaja küsis, kas tahan K.A.T.V.ga (kooliuudised) liituda ja see on ka ülivinge! Erinevad klassid teevad uudiste jaoks klippe ja meie ülesanne on need kõik üheks saateks siduda. Kirjutasime scripti ja filmisime nö stuudios alguse, vaheosad ja lõpu (ma olin siiski kaamera taga, mitte ees).

U.S. Govt. tunnis vaatasime dokumentaalfilmi 9/11 teemal, kuna pühapäeval oli 15-aastapäev. See konkreetne film keskendus ainult New Yorgi kaksiktornidele ja oli üles ehitatud fotodele, mille olid teinud fotograafid (või amatöörid), kes seal ise olid, kas tänaval või majas ootamas väljapääsu. Ma pole varem selle peale üldse väga tõsiselt mõelnud, aga siin on see väga oluline sündmus ajaloost. Kaotati väga palju inimelusid ja täiskasvanutel (õpetajad nt) on kõigil mingi isiklik seos sellega. Väga liigutav film oli igatahes!

Koolis on tavaliselt jahe, mõnes klassis lausa külm, kuna konditsioneer töötab. Minu jaoks on see algusest peale natuke imelik tundunud, aga enam mitte.. Kolmapäeval oli midagi katki ja konditsioneer ei töötanud. Ja ossaisver kui palav oli! Aknad võisid ju lahti olla, aga õues oli veel palavam, nii et õhku sealt eriti ei saanud. Mõnes klassis hoidsime tulesid kustus, veider küll, aga see aitas. :D Koju minemine oli ka päris jube, nii palav oli, et lugesin sekundeid millal tuppa jõuan, sest toas kena jahe. Tavaliselt mulle see soojus meeldib, aga kuna olin valmistunud tavaliseks koolipäevaks ja kandsin pikki teksaseid, siis hakkas ikka ülipalav.. Edaspidi ei vingu, et koolis jahe on! Väga hästi saan aru selle vajalikkusest. :D

Neljapäeva õhtul oli Talent Show ja käisin seda vaatamas. Kooli auditoorium on, nagu eeldada võib, väga suur ja uhke. Ja Talent Show oli ka võimas. Osalejaid ei olnud just väga palju, aga siiski olid mõned väga head etteasted. Palju oli laulmist, aga samas ei olnud mingid niisama inisejad, vaid ikka superhäältega lauljad. Üks tüdruk laulis Beyonce laulu ülihästi välja ja üks Vietnamist pärit tüdruk laulis Let it go'd nii, et kõigil oli kananahk ihul (ta sai teise koha ka). Isegi mõni Eesti otsib superstaari finalist oleks kahvatunud selle kõrval. Publiku lemmikuks sai üks tantsuetteaste, see oli ka mega. (Mul pole enam piisavalt ülivõrdes sõnu, et seda kõike edasi anda.) Veel oli seal näiteks üks poiss, kes ruubiku kuubikuid lahendas (ülikiiresti muidugi), üks, kes kaarditrikke ja muud magic'ut tegi ja pillimängijaid oli ka. Jälle üks suurepärane õhtu ja emotsioonid laes!

Nathan pildistas Talent Show'd

Bioloogias käisime seal klassis

Inglise keele klass

"I think I just had a lightbulb go off."