Laupäeval hakkasime juba üsna vara Valparaiso poole sõitma, et seal koos Chaney perega Popcorn Festivalile minna. Mina liitusin Jayma ja tema sõpradega. Alguses oli mul päris igav, sest Jayma on 12-aastane ja ta sõbrad ka sellised tiinekad, et neid väga ei huvitanud, et mingi suvakas ka nendega kaasa jõlkuma peab ja ega nad minuga eriti suhelda ei tahtnud. Aga festival oli ikkagi lahe. Alguses oli mingi rongkäik ka ja siis oli laat, kus müüdi kõike, aga ikkagi päris palju erinevat popkorni ja maisi ka. Mingi hetk liitus meiega veel üks tüdruk, kes kohe minuga rääkima hakkas ja siis me ajasime päris kaua juttu ja peale seda kuidagi võtsid ka teised mind omaks. Kokkuvõtteks hängisime Jaymaga ja ühe ta sõbrannaga 8 tundi ringi ja jalad ikka korralikult valutasid (läksime sinna jala umbes kell 11 hommikul ja kell 7 hakkasime koju kõndima, terve päev olime seal ringi rändanud). Tagasiteel hakkas vihma sadama ja kõht oli ka suht tühi ja kuna umbes miil oli veel minna, siis kutsusime Chaney autoga järgi ja käisime McDonald'sist ka läbi. Siis oli kell juba päris palju ja kuna tagais Kokomosse oli kahe tunni sõit, pidime tulema hakkama. Emmy ja Jaxy tahtsid ka kaasa tulla ja kuna oli nädalavahetus, siis miks mitte, võtsime nad kaasa.
Pühapäeva hommikul läksime kirikusse. Kui nüüd mõelda Eestis olevate kirikute peale, siis neil pole küll sellega mitte mingit sarnasust. Esiteks see on megasuur hoone, kus on erinevad ruumid ja kõik on moodne ja stiilne, absoluutselt mitte valge ega kõle. Igal pool vaipkate maas ja selline tavaline suur hoone. Alguses on fuajee ja seal tuleb lapsed nö registreerida ja neile nimesildid panna. Siis viisime väiksed lastetundi, mis oli selline lasteaia moodi, joonistasid ja laulsid seal. Ise läksime auditooriumisse, mis meenutas rohkem suurt teatrisaali, toolid olid sellised nagu kinos või teatris ja lava oli ka selline suur. Külgede peal olid ekraanid ja saali taga olid kaamerad, nii et kõike nägi ka suurtelt ekraanidelt. Mitte ühtegi risti ma seal ka kuskil ei näinud. Alustas selle kiriku noortebänd ja nad esitasid umbes 5 laulu. Laulud olid küll kristliku sisuga, aga muidu sellised tavalised laulud, üldsegi mitte traditsioonilised kirikulaulud nagu Eestis. Bändi sound meenutas natuke Daniel Levi bändi ja laulja oli veidi Rasmus Rändvee nägu. :D Aga muusika oli mõnus ja viimastel lauludel tulid sõnad ekraanide peale ja kõik laulsid kaasa. Siis tuli pastor, tavalistes riietes mees, astus lavale ja esitas nagu stand-up etendust. Ees ei olnud tal mitte piibel, vaid statiivi peal iPad ja taga oli ka ekraan slaidiesitlusega. Teemaks oli "Love can change your world" ja kuigi ta rääkis kõigest läbi usu, tõi ta ikkagi selliseid igapäevaelu näiteid ja päris huvitav oli kuulata. Igav ei hakanud mitte kordagi. (Ausalt, mulle pole ajupesu tehtud ja keegi ei suru mingeid uskumusi peale.) Aga mulle täitsa meeldis seal, selline kena õhkkond ja tõeline 21. sajandi kirik. Lõpus laulis bänd koos rahvaga veel ühe loo ja oligi teenistus läbi. Väga huvitav ja teistmoodi äge kogemus!
 |
|
 |
| Popcorn festival |
 |
| Kiriku saal tagant vaadates |
 |
| Käsna-Kalle, sest miks mitte? |
