Hedy Ameerikas: We are the Wildkats!

Reedel oli koolis Spirit day ja kuna koolivärvid on sinine ja punane, siis kõik kandsid neid värve või erinevaid Kokomo Wildkats särke (Kats on K-ga). Viimase tunni ajal oli ka Drum roll, ehk bänd marssis läbi kooli koridoride trummide saatel. Ma täpselt ei tea, aga see oli kõik Homecoming nädala osa. Valiti Homecoming King ja Queen, dress-up päevad jne, minusse see väga ei puutunud, aga lahe oli ikkagi!

Peale kooli läksin koju ja plaanisin õhtul minna jalgpalli mängu vaatama, ikka Ameerika jalgpall siin. Aga siis kirjutas mulle Madison (ülivinge tüdruk minu matemaatika klassist, ta on Senior), et ma võiksin temaga enne mängu juba minna hängima. Läksingi ja see oli ülimegasuperhüperlahe! Mul on niii hea meel, et ta mind kutsus. Seal staadioni taga on selline ala, kus mängis valjusti muusika (hea popmuusika, mida kõik kaasa laulsid) ja sai pitsat süüa ja erinevaid mänge mängida. Üks mäng oli mingi ainult Indianale omane, kus peab mingit väikest maisikotti viskama kuskile auku. :D Siis oli selline lendava taldriku mäng, et kaks tünnilaadset asja, mis on pealt lahti, aga külje peal on ka avaus, on mingi kindla kauguse peal. Üks paariline läheb ühe taha ja teine teise ja siis tuleb lendab taldrik sinna tünni lennutada, aga teine tohib aidata, nö käega lükkab auku selle, kui on õige koha peale lennanud. Kaks meeskonda vaheldumisi ja punkte loetakse ka kuidagi, 1 punkt kui käega aitad ja läheb tünni pihta, 2 punkti kui lendab tünni pihta ja 3 kui saad sisse, 15 punkti vaja kokku saada. Igatahes me Madisoniga võitsime. :P Ja peale seda mängisime Jengat, see mäng, kus neid puuklotse tuleb tornist välja võtta, ilma torni kukutamata. Aga see oli lihtsalt ülisuur versioon Jengast. Ja siis oligi juba aeg minna staadioni poole, et ikka head kohad saada.

Eraldi on student section, ehk see ala, kus on ainult KHS õpilased, igast muud pealtvaatajad sinna ei saa. Ja see oli lihtsalt metsik, mis seal toimus. Kõik olid koolisärkides või värvides ja karjusid ja elasid kaasa ja erinevad liigutused olid mänguga seotud. Tegime energizer'eid ja igast hüüdlaused olid. Ja uskumatu, aga kõik tegid kaasa, polnud mingit niisama istumist ja vaatamist - ikka pinkidel püsti ja hüppad-kargad! Kõige alguses lauldi USA hümni ja kooli hümni ja siis karjuti koos cheerleaderitega "We want the Wildkats!" ja meie tiim jooksis väljakule selle saatel. Siis kohe olid mingid mängu asjad, et kõik koos tehti "One and two and three and four, first down!" koos liigutustega ja mingi "keys or shoes" asi, millest ma aru ei saanud, aga kõik kas kõlistasid oma võtmetega või tõstsid ühe jalanõu pea kohale. Seda juhtus mitu korda ja alati oli naljakas. :D Vahepeal tulid cheerleaderid meie ette (muidu nad olid teiste pealtvaatajate ees ja väljaku ääres) ja hüüti igast hüüdlauseid rahvaga vaheldumisi, nt "We say wild and you say Kats. Wild" - "KATS", "Wild" - "KATS", "We say number you say one. Number" - "ONE", "Number" - "ONE". Bänd või pigem orkester oli ka muidugi päris muljetavaldav! Poolaja pausi ajal tehti roller coasterit, mis mulle hullult meeldis, geniaalne. Ehk siis, student sectioni ees oli rida poisse (nende järgi tehti kõiki liigutusi jne, sest nad jagasid ka seda, mis mängus toimub, enamus õpilasi ei pööranud väljakule eriti tähelepanu) ja nad keerasid siis ennast näoga meie poole ja rahvas tegi nö nendega peegelpildis. Kõigepealt tõmmati alla see turva-asi, mis nendel Ameerika mägedel ja muudel nt Tivoli atraktsioonidel on, üle pea tõmbad. Siis hoiad kätega sealt (kujutletavalt) kinni ja kui sõitma hakkab, siis raputab (raputadki nii, nagu just oleks liikuma hakanud vaikselt), siis tuleb mäkke tõus ja üles jõudmine ja siis karjudes ja kiljudes ja käsi üleval hoides langemine. Siis tulevad kurvid, nad seal ees kaldusid järsult ühele poole ja siis kogu rahvas pidi järgi minema ja siis teisele poole ja siis veel korra "mäkke tõus" ja viimase "alla sõitmisega" hüppasid kõik püsti. Seda on raske seletada, aga see tegelt ei olnud lame, vaid megavinge ja täiega nagu päris. :D Ja veel oli selline, kus üks kutt läks kõige ette, ta oli nö poksija ja kogu rahvas oli nagu poksikott vms. Siis ta lõi rusikaga õhus ühele poole ja kogu rahvas kaldus järsult sinna poole, nagu ta olekski löönud. Vaheldumisi mõlemale poole ja lõpuks ta lõi otse keskele ja kogu rahvamass "lendas" ja poolkukkus taha nii et kõik olid üksteise otsas. Aga see oli jällegi superlahe! Selliseid asju oli kogu aeg, nii et väljakule polnud väga aega vaadata. Mul pole siiamaani aimugi, mis Ameerika jalgpallis tegelikult toimub või kuidas see mäng käib. Ma isegi ei tea, kes vastased olid, aga me kaotasime. Sellepärast ilmselt lõpus vajus see karjumine veits ära ka. Aga ikkagi see õhkkond ja feeling seal oli super ja kõik olid lihtsalt vabad ja hullud ja nautisid õhtut! Kahju, et järgmine kodumäng nii kaugel on, sügisel on ainult üks veel, aga siis näiteks pole enam õues nii soe..