Reedel viis Lisa mind autoga kooli ja tagasi koju tulin bussiga, selline korraldus mulle sobib. Bussiga kooli minemine oleks okei, kui see nii vara poleks. :D Koolis oli kõik nagu tavaliselt, aga iga päevaga läheb ikka paremaks. Esimene tund on mul alati English ja kuna enne tunni algust aega seal klassis istuda, siis õpetaja laseb alati mingit muusikat taustaks. Selline rahulik chill muusika ja see on täiega mõnus. (Tuntud laulude aeglased akustilised cover'id jms.)
Kooritunnis me ei laulnudki seekord. Mingi mees (ma arvan, et ta on klaveriõpetaja või teine muusikaõpetaja) rääkis meile oma muusikuteest (ta on pianist, alustas õppimist 6-aastaselt) ja esinemisest. Aga see polnud nagu loeng, vaid selline vaba vestlus ja see polnud plaanitud ka, lihtsalt ta oli seal ja jutustas ja mängis klaverit meile ja nii see tund läks.. :D
Õhtul käisime Lisaga väljas söömas ja seal oli väga hea toit. :P Autos kuulasime valjusti muusikat ja laulsime kaasa ja sõitsime aknad lahti pimedas linnas ja see oli nii lahe.
Sel õhtul magama minnes olin oma voodis pikali ja mõtlesin möödunud nädalale ja lihtsalt naeratasin omaette, sest ma olin nii õnnelik kõige üle ja möödas oli järjekordne imeline päev.
Laupäeval ärkasime üsna vara ja läksime järve äärde suvilasse. Jim oli ka. Neil on ühine suvila, kus peaaegu terve suguvõsa kordamööda käib. Sõitsime väikse paadiga järve keskele ja püüdsime kala, aga saime ainult väikseid ja lasime need vette tagasi. Õhtul läksime Blueberry Festivalile, mis oli üsna nagu meie Merepäevad. Sealt ostsime mustika-sõõrikuid, sest mis Blueberry Festival see ilma blueberrydeta oleks, ja need olid kirjeldamatult head. Tuhat korda paremad, kui ükskõik millised muud sõõrikud ja just valminud ja värsked ja soojad ka veel, lihtsalt sulas suus..
Pühapäeva hommikul käisime jälle järve peal ja lihtsalt chillisime ja grillisime liha õhtu poole. Selline rahulik, aga mõnus puhkepäev. Enne magama minekut läksin korra veel järve äärde, lihtsalt et seda ilu nautida, ja üle vee teisel pool oli mingi pidu ja sealt lasti valjusti Hotel Californiat ja ülimõnus oli selle laulu saatel istuda, mõelda, tähti vaadata ja õnnelik olla. Selline päris tunne oli. Ei mingit "appi kus ma olen" ja "mida ma siin teen", ega "ma ei suuda uskuda mis toimub" või "see kõik on ikka veel ebareaalne" - kõik on nii nagu olema peab, selles pole kahtlustki ja ma olen valmis kõigeks, mis mind veel ees ootab!
Järv on täiesti suvilatest ümbritsetud ja kuna oli pikk nädalavahetus (esmaspäev oli Labor Day, vaba päev), siis kõik inimesed olid kohal.
Esmaspäeval pidimegi linna tagasi minema ja terve päev kuluski igasuguste asjatoimetuste peale.
Kooritunnis me ei laulnudki seekord. Mingi mees (ma arvan, et ta on klaveriõpetaja või teine muusikaõpetaja) rääkis meile oma muusikuteest (ta on pianist, alustas õppimist 6-aastaselt) ja esinemisest. Aga see polnud nagu loeng, vaid selline vaba vestlus ja see polnud plaanitud ka, lihtsalt ta oli seal ja jutustas ja mängis klaverit meile ja nii see tund läks.. :D
Õhtul käisime Lisaga väljas söömas ja seal oli väga hea toit. :P Autos kuulasime valjusti muusikat ja laulsime kaasa ja sõitsime aknad lahti pimedas linnas ja see oli nii lahe.
Sel õhtul magama minnes olin oma voodis pikali ja mõtlesin möödunud nädalale ja lihtsalt naeratasin omaette, sest ma olin nii õnnelik kõige üle ja möödas oli järjekordne imeline päev.
Laupäeval ärkasime üsna vara ja läksime järve äärde suvilasse. Jim oli ka. Neil on ühine suvila, kus peaaegu terve suguvõsa kordamööda käib. Sõitsime väikse paadiga järve keskele ja püüdsime kala, aga saime ainult väikseid ja lasime need vette tagasi. Õhtul läksime Blueberry Festivalile, mis oli üsna nagu meie Merepäevad. Sealt ostsime mustika-sõõrikuid, sest mis Blueberry Festival see ilma blueberrydeta oleks, ja need olid kirjeldamatult head. Tuhat korda paremad, kui ükskõik millised muud sõõrikud ja just valminud ja värsked ja soojad ka veel, lihtsalt sulas suus..
Pühapäeva hommikul käisime jälle järve peal ja lihtsalt chillisime ja grillisime liha õhtu poole. Selline rahulik, aga mõnus puhkepäev. Enne magama minekut läksin korra veel järve äärde, lihtsalt et seda ilu nautida, ja üle vee teisel pool oli mingi pidu ja sealt lasti valjusti Hotel Californiat ja ülimõnus oli selle laulu saatel istuda, mõelda, tähti vaadata ja õnnelik olla. Selline päris tunne oli. Ei mingit "appi kus ma olen" ja "mida ma siin teen", ega "ma ei suuda uskuda mis toimub" või "see kõik on ikka veel ebareaalne" - kõik on nii nagu olema peab, selles pole kahtlustki ja ma olen valmis kõigeks, mis mind veel ees ootab!
Järv on täiesti suvilatest ümbritsetud ja kuna oli pikk nädalavahetus (esmaspäev oli Labor Day, vaba päev), siis kõik inimesed olid kohal.
Esmaspäeval pidimegi linna tagasi minema ja terve päev kuluski igasuguste asjatoimetuste peale.
Meie suvila |
Blueberry Festival |